Ringmajanduse ettevõtete liidu pressiteates seisab, et ettevõtete hinnangul on materjalide ringlusse võtuks tarvilike rajatiste ehitamiseks vajalike lubade saamise protseduur liialt keeruline. Keskkonnaametile heidetakse ette selles olukorras menetlusotsuste edasi lükkamist.
„Keskkonnalubade menetlustesse kaasame naabreid, kohalikku kogukonda ning teisi ametkondi ja eksperte, et välja selgitada kõik võimalikud keskkonnamõjud ning neid juba eos vältida või loa nõuete seadmise läbi vähendada,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius. „Keskkonnaameti roll on tasakaalustada majanduslikud huvid ja looduse säilimine tulevastele põlvedele. Mõnikord tähendab see tõesti piduri tõmbamist. Me ei karda takistada tegevust, mis meie hinnangul on keskkonnale liig. Majanduslik areng ja innovatsioon peaksid looma paremat elukeskkonda – kui see on vastupidi, siis peab Keskkonnaamet tõmbama pidurit. See ongi meie ülesanne,“ ütles Erik Kosenkranius.
Aastal 2022 on 156 keskkonnaloa taotluse menetlusest umbes 13% menetlustest lõppenud keelduva otsuse või taotluse tagasi võtmisega, kuna taotleja ei suutnud täita keskkonnanõudeid või loobus ettevõte tugeva kohaliku kogukonna vastuseisu tõttu. Vaatasime läbi 95 rahvusvaheliste jäätmevedude loataotlust. Teeme kõik endast oleneva, et biojäätmete ladestamine prügimäele ei oleks mitte kellelegi mugav lahendus.
Keskkonnaamet on ellu kutsunud igakuised kohtumised omavalitsuste keskkonnaspetsialistidega, et aidata neid jäätmekorralduse paremaks ehitamisel. Toimetame teavitusmaterjalidega, harime õppeprogrammidel koolilapsi ja õpetajaid, et inimeste hoiakud liiguksid õiges suunas. Eelmisel aastal viisime läbi 1538 jäätmealast kontrolli, mille tulemusena algatati 160 väärteomenetlust, tehti 96 trahvi ning algatati 147 haldusmenetlus ning tehti 32 ettekirjutust. Kogusime jäätmete ladestamise eest keskkonnatasu ca 25 miljonit eurot.
„Loomulikult on meie teenustes arenguruumi,“ ütles Kosenkranius. „Loamenetlus peaks olema kiirem ja järelevalve tõhusam. Aastaid kestnud digitaliseerimine on rahulolu kasvatanud, kliendikeskse ja tööaega väärtustava keskkonnalubade süsteemi eest pälvisime Eesti Kvaliteediühingu tunnustuse. Kliendid ise hindasid jäätmevaldkonna lubade teenust 10-punkti skaalal keskmiselt hindega 8,7. Keerukad üksikjuhtumid jäävad ikkagi tõrvatilkadeks meepotis."
Kosenkranius rõhutas, et Keskkonnaamet ei tohi aga unustada elanike kaasamist ja keskkonnamõju hindamist, mis paratamatult nõuavad oma aja. "Näeme lahendusena rohepöörde arenguteks vajalike loamenetlejate lisajõudu, järelevalve riskihindamise süsteemi arendamist ja menetlusprotsesside lihtsustamist,“ ütles peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.