Keskkonnaamet: pesitsusrahu riskipõhine järelevalve on vajalik ja mõjus

09.07.2026 | 09:10

Keskkonnaühendused saatsid 17. juunil Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile avaliku pöördumise, milles nõuavad maatriksil põhineva riskipõhise järelevalve korralduse lõpetamist ning kuupäevalise pesitsusrahu kehtestamist kõikides Eesti metsades. Poliitika kujundamine jääb ministeeriumi ning seadusandlus Riigikogu pädevusse. Keskkonnaamet selgitab avaliku pöördumise vastuses oma praktikat linnustiku parima võimaliku kaitse korraldamisel, lähtudes kättesaadavast teadmisest ja kehtivast seadusraamist.

Keskkonnaameti kui järelevalveasutuse ja valitsusasutuse praktika pesitusrahu kaitsel saabki lähtuda üksnes kehtivast seadusest. Seadusandluse täpsustamise kõrval on kindlast parendamisruumi ka Keskkonnaameti järelevalve praktikal, seda ongi viimase 5 aasta jooksul järjepidevalt tehtud. Siiski ei saa nõustuda väitega nagu pakuks riskipõhine järelevalve pesitsuse ajal väiksemat kaitset kui näiteks juhuslik reageerimine rikkumisteadetele. 

Avaliku pöördumise vastuse täistekst on lisatud allpool, siin on välja toodud olulisem:

  • Sel aastal on pesitsusrahu kaitse rangem ja ulatuslikum kui kunagi varem. Raiepaus kehtib rohkem kui 70% metsadest, linnurikastes metsades või kaitstavatel aladel peatatakse küsimusi esitamata kõik raied. Äsja Soomes kehtestatud pesitsusrahu regulatsioon seab ranged raiepiirangud ligikaudu 20-30% Soome metsadest, mujal on pesitsusrahu jäetud hoolsuskohustusena metsamajandaja enda vastutuseks. Eestis kehtib tänavu pesitsuse tippajal raierahu riigimaade, kaitstavate alade ja linnurikaste metsade summana rohkem kui 70% metsadest. Ülejäänud, vähem kui 30% metsadest kehtib seadus samuti, kuid ennekõike kehtib seal metsamajandaja enda hoolsuskohustus. Kui tõendid viitavad tahtlikule rikkumisele, reageerib järelevalve ka hõredama asustustihedusega metsades.
  • Kuigi pesitsusrahu sätestavad seadused ei ole muutunud, näeme, et pesitsusaegsed raied on viimase 5-6 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Sellist suundumust ongi võimalik selgitada Keskkonnaameti järelevalve mõjuna ning tõendina sellest, et riskipõhine järelevalve korraldus on olnud mõjus. Järelevalve praktikat on aasta aastalt tõhustatud ja praktika toimimist ja murekohti on kavas üle vaadata ja parendada ka edaspidi.
  • Keskkonnaameti järelevalve praktika, mis jagab metsad linnurikasteks ning väiksema asustustihedusega metsadeks, on otseses kooskõlas Euroopa kohtu eelotsuse ning Riigikohtu otsuses kirjeldatud tõlgendusega täna kehtivast seadusruumist. Kuigi seadus kehtib kõikjal, ei anna see kehtivas õigusruumis Keskkonnaametile voli peatada või keelata ühtmoodi kõiki kevadsuviseid raied. Avaliku pöördumise vastusest leiate konkreetsed tsitaadid Riigikohtu otsusest.
  • Asjaolu, et vaatamata juba aastaid korraldatud järelevalvele ja enne pesitsusperioodi läbi viidud teavitusele on avastatud rikkumisi ka linnurikastes metsades ja isegi kaitsealadel, näitab, et järelevalve fookuse suunamine kõige linnurikkamatesse metsadesse on vajalik. Piiratud järelevalveressurss suunatakse sinna, kus pesitsusrahu rikkumisel oleks kõige suurem mõju.

     

Loe Keskkonnaameti selgitusi pöördumise vastusest:

Keskkonnaameti vastus avalikule pöördumisele pesitsusrahu kaitse teemal | 982.82 KB | pdf

LIIVI REINHOLD

avalike suhete osakonna juhataja

open graph imagesearch block image