Inimese abiga Eestisse sattunud ja meie looduses levinud Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk on ohtlikud tervisele, ohustavad kohalikku loodust ja võivad tekitada majanduslikku kahju. Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil. Nende liikide kasvatamine ja igasugune leviku soodustamine on keelatud.
Eestis on karuputke võõrliike tõrjutud juba enam kui 15 aastat ning loodusele on tagasi suudetud võita üle 800 hektari. Umbes sama palju on alasid, kus on jäänud teha veel väga vähe. Tõrjesse lisandus 90 hektarit täiesti uusi alasid. „Keskkonnaamet jätkab karuputke võõrliikide tõrjega. Iga ruutmeeter võõrliikidelt tagasi võidetud maad annab kohalikele liikidele rohkem ruumi ja võimalusi ka kliimamuutustega paremini toime tulla. Tõrjumistöid tuleb teha kõikjal üle Eesti, sõltumata maa omandist ja sihtotstarbest. Teavitame maaomanikke nende maal kavandatavatest tõrjetöödest,“ ütles Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekänd.
Iga maaomanik ja loodusest hooliv inimene võib karuputke võõrliike ka ise välja kaevata, järgides Keskkonnaameti kodulehel viidatud ohutusnõudeid. „Maaomanike aktiivsus ja iseseisev tõrjetöö on igati teretulnud. Üksikuid taimi soovitamegi välja kaevata maaomanikel endil. Keskkonnaamet on sel juhul igati valmis nõuga aitama,“ selgitas Tammekänd.
Karuputke võõrliikide tõrjetööd kestavad maikuust augustini, vajadusel kauemgi. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 15. juuniks.
Hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 6. märts 2026. Hange on leitav Riigihangete registrist.
