Keskkonnaamet on selle aasta jooksul organisatsioonina arenenud, arendanud oma teenuseid ja alustanud uute strateegiliste sihtide poole liikumist. Kindlasti on ka ühisosa ja koostöö looduskaitse ja keskkonnakasutuse korraldamise ning järelevalve vahel tugevnenud, kuigi lõplik kokku kasvamine võtab veel aastaid. Üheks organisatsioonikultuuri loojaks on oma töötajate tunnustamine: inimesed on ju meie suurim vara.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et Keskkonnaameti roll on olla väärikas partner nii asutustele, ettevõtetele, omavalitsustele kui ka kõigile Eesti inimestele ning selle nimel teevad ameti töötajad igapäevaselt head tööd.
„Ühiskonna ootused Keskkonnaametile on selgelt kasvanud ja sellega koos ka meie ülesanded ja töömaht. Ühise hingamisrütmi leidmine, üksteise mõistmine, toetamine ja täiendamine on eesmärk, mille poole oleme teel,“ rääkis Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra. „Meid liidab Keskkonnaametis aga üks väga tugev ühine väärtus ja eesmärk – puhta looduse pärandamine järeltulevatele põlvedele,“ tõdes peadirektor. „Teeb head meelt, et üheaastane Keskkonnaamet on saanud peresõbraliku tööandja märgise, aga võiksime kuuluda ka ihaldusväärsemate tööandjate nimistusse. Seda saab aga teha siis, kui meie töötajate töötasu jõuab järele sektori keskmisele. Teenuste edukaks toimimiseks on vaja lisavahendeid ja selle nimel töö käib,“ lisas Vakra.
Pidulikul aastapäevaüritusel tunnustas Keskkonnaamet teenetemärgiga, mis on ameti kõrgeim tunnustus, 11 Keskkonnaameti töötajat.
Keskkonnaameti kuldse teenetemärgi pälvis klienditeenindusbüroo klienditeeninduse spetsialist Ellen Kevvai. Teenetemärgi saajal on väga pikaajalin töökogemust – juba üle 20 aasta on ta meie klientidega tegelenud. Ellen Kevvai on alati valmis aitama nii kolleege kui ka kliente. Tema teadmised keskkonnaküsimustes on hindamatu väärtusega – ta suudab toetada oma meeskonda ja vastata klientide küsimustele. Lisaks mõtleb Ellen kaasa, kuidas muuta paremaks KOTKASt ja muid infosüsteeme. Ellen Kevvai näol on tegemist väga lojaalse ja pühendunud töötajaga, kes muu hulgas on Keskkonnaameti Võru kontori süda ja hing.
Keskkonnaameti kuldse teenetemärgi pälvis ka eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Erik Parts, kes on töötanud kalanduse järelevalve valdkonnas aastaid. Erik Parts on väga pühendunud. Kui ette juhtuvad tööalased takistused, liigub ta pooleliolevate teemadega alati edasi, otsides lahendusi. Ta on viimased aastad vedanud hoogsalt Läänemere kalapüügi järelevalve temaatikat, soovides muuta järelevalve valdkonna selgemaks ja konkreetsemaks. Tema eestvedamisel toimuvad kolleegidele vajalikud koolitused. Erik Parts ei tegele üksnes inspektoritega, vaid toob arutelulaua taha ka teised oma sektori esindajad. Lisaks tublile tööalasele panusele on ta suurepärane kolleeg – abivalmis, hea huumorimeelega, igas olukorras alati rahulik ja oma seisukohti põhjendav.
Keskkonnaameti kuldse teenetemärgi pälvis jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. Tõnu on heas mõttes Keskkonnaameti reklaaminägu, kes on meid avalikkuses esindades alati väga sümpaatne ja usaldusväärne oma valdkonna ekspert. Tõnu leiab sageli Terevisiooni saate punastelt diivanitelt rääkimas sellest, kuidas linnud-loomad käituvad ning kuidas me peaksime inimestena sellesse suhtuma. Ta on väsimatu looduse toimimise selgitaja, looduskaitse populariseerija ja üks viljakamaid meediatekstide kirjutajaid Keskkonnaametis. Kolleegina on ta tark, alati väga huvitava jutuga ja sõbralik inimene.
Keskkonnaameti kuldse teenetemärgi pälvis ka ringmajanduse osakonna nõunik Vivian Uibo. Keskkonnaameti varandus on targad ja töökad inimesed. Ameti varanduseks võib pidada ka tarkvara, mida need inimesed loovad. Ühe nutika infosüsteemi arendamisega ongi Keskkonnaamet viimastel aastatel usinalt tegelenud. Vivian Uibo on väga sihikindlalt ja edukalt KOTKASe arendamist juhtinud ning kulutanud kõik oma töö-, aga sageli ka öötunnid selle õnnestumiseks. Ta valiti kogu riigi digiteenuste konkursil „Sulg 2022“ kõige silmapaistvama digiteenuse eestvedaja kategoorias üheks kandidaatidest. Tema panus on olnud tõesti märgiline – kui ütled Tesla, mõtled Elon Muskile. Ütled Microsoft, mõtled Bill Gatesile. Ütled KOTKAS, seostub sellega Vivian Uibo.
Keskkonnaameti hõbedase teenetemärgi pälvis looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Gunnar Raun. Gunnar tunneb ja teab loodusväärtusi ning oskab omandatud tarkust jagada nii kolleegide kui ka klientidega. Gunnar Raun on usaldusväärne ja niivõrd korrektne, et isegi kirjavigu on tema tekstidest raske leida. Ta on kannatlik ja jääb rahulikuks ka siis, kui poliitilise meelsuse muutumise tõttu peab sama asja juba viiendat korda ümber tegema. Gunnar Rauni analüüsivõime kuulub kõrgema matemaatika valdkonda. Ja kuigi ta võib võõrale silmale jätta väga tõsise inimese mulje, on tal tegelikult väga hea ja eriline huumorimeel.
Keskkonnaameti hõbedase teenetemärgi pälvis veeosakonna vanemspetsialist Heleene Voika. Heleene Voika on abivalmis ning oma valdkonna hinnatud spetsialist nii asutuse sees kui ka väljaspool.
Eesti vanasõna „Vaga vesi, sügav põhi“ iseloomustab Heleenet väga hästi. Esmasel vaatlusel tundub ta tagasihoidlik, sõbralik, naeratav ja väga töökas. Heleene on kolme lapse ema ja kahe lapselapse vanaema, aga vabal ajal võib teda kohata käsipalli võistlustel hääleka ja energilise pealtvaatajana või hoopis õhtuti ladina-ameerika tantsurütmides keerlemas. 25 aastat on ta panustanud Eesti veevaldkonda. Puhta joogivee saamiseks rajatud sajad ja sajad puurkaevud kogu Eestis tähistavad tema tööd. Viljandi kontoris muretseb ta, et töökeskkonnas kõik korras oleks ning kolleegid laua taga õigesti istuksid, vajadusel korraldab kasvõi tervisevõimlemise. Temalt saab alati kõiges abi, ka esmaabi. Ja nii nagu Väiksel Printsil, on ka Heleenel väga lihtne saladus — ta oskab südamega õigesti näha!
Keskkonnaameti hõbedase teenetemärgi pälvis ka järelevalveosakonna Viljandimaa büroo juhtivinspektor Jaanus Tera. Kui linnud, loomad ja kalad räägiksid, võiks päris paljud neist selle teenetemärgi saaja kohta kiidusõnu jagada. Jaanus Tera alustas oma tööga Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroos, pärast 2013. aastat siirdus aga Viljandimaa büroosse ja tema põhivaldkonnaks sai kalajärelevalve.
Organisatsioonis on Jaanus Tera tuntud teotahte ja abivalmiduse poolest. Ameti-sisestesse rotatsioonidesse on ta väga oodatud, et ta oma praktikaid ja oskusi edasi jagaks. On kadestamist väärt, et ka pärast 16 aasta möödumist on tal tööle tulles ikka sära silmis. Ta leiab alati viise nii enese kui ka teiste motiveerimiseks.
Lisaks keskkonnakaitseinspektori igapäevatööle on Jaanus Teral laiem pilk ja visioon, mis võimaldab tal kaasa rääkida ja teha muudatusettepanekuid kalanduse-jahinduse valdkonna seadustes, eeskirjades, määrustes ja käskkirjades. Samas ei ole teenetemärgi saaja kindlasti ainult seadusepügalates kinni – huumor on üks väljund, millega ta hoiab oma vaimset poolt terava ja tervena. Ja samas on valmis kasvõi isiklikku turvalisust ohtu panema, et näiteks appi minna sentimeetripaksusesse jäässe külmunud luigepojale. Oma töö ja isikuga on Jaanus Tera teistele siiraks eeskujuks.
Keskkonnaameti hõbedase teenetemärgi pälvis kiirgusseire büroo isikudosimeetria peaspetsialist Kiira Kornõševa. Kiira Kornõševa pakub meie klientidele alati kõrgeima kvaliteediga teenindust. Klientidel ei ole see märkamata jäänud ning nad on tema abivalmidust ja koostöötahet osanud ka kõrgelt hinnata. Kiira Kornõševa südameasjaks on oma teadmiste võimalikult hea edasi andmine värsketele kolleegidele. Ta tegutseb eesmärgipäraselt ja julgeb avaldada oma arvamust. Keskkonnaameti kolleegid imetelevad tema sitkust, visadust ja seda, et ta on alati olnud südamega asja juures. Kiira Kornõševa teadmised ja kogemused on märkimisväärsed ning üle 25 aasta kestnud töö isikudosimeetria valdkonnas väärib tunnustust ja esiletõstmist.
Keskkonnaameti hõbedase teenetemärgi pälvis ka keskkonnakorralduse büroo vanemspetsialist Siret Punnisk. Ta on alati energiline, teotahteline ja rõõmsameelne. Tema arvamust ja mõtteid peetakse oluliseks nii kolleegide kui ka koostööpartnerite seas. Töökaaslased saavad temalt alati nõu ja abi. Lisaks keskkonna-alastele teemadele võib Siret Punniskilt alati ka uurida, mida uut on toimumas Eesti kultuurielus, kuna tema kirgede hulka kuuluvad nii muusika kui ka teatrikunst.
Siret Punniski pikaajaline töökogemus, julgus innovatiivselt mõelda ja probleemidele kiirelt loogilisi lahendusi leida on see, mis teeb temast väga hea spetsialisti. Ta on optimistlik kolleeg, kes on oma töös põhjalik ning kohusetundlik. Lisaks igapäevatööle on ta õpetanud juba mitut aastakäiku tulevasi keskkonnaspetsialiste Räpina Ametikoolis. Tema õpilased teavad une pealt, millised keskkonnamõju aruanded kiidetakse heaks ja millised nõuetele vastavaks. Samuti ei saa ükski Lõuna-Eesti kohalik omavalitsus teha üldplaneeringutes suuri plaane ilma, et teenetemärgi saaja oleks need üle vaadanud ja kooskõlastamise eelnõu koostanud.
Keskkonnaameti hõbedase teenetemärgi pälvis järelevalveosakonna Harjumaa büroo juhataja Tarmo Tehva. Tarmo Tehva asus 2000. aastal tööle Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonda. Juba tollal paistis ta silma uuendusmeelsuse ja aktiivsusega. Aastate jooksul on ta läbi käinud pika tee erinevatel järelevalve valdkonna ametikohtadel. Kõigil neist on ta üles näidanud tohutut pühendumust oma töösse. Tal on suured keskkonnaalased teadmised, mida ta kasutab oskuslikult oma igapäevatöös. Tarmo Tehva on sihikindel ja eeskuju näitav kolleeg, kelle poole võib alati pöörduda. Oma teadmisi on ta jaganud nii värsketele kolleegidele kui ka üliõpilastele Tartu Ülikooli Türi kolledžis.
Keskkonnaameti hõbedase teenetemärgi pälvis haldusosakonna peaspetsialist Toomas Võime. Toomas on Keskkonnaametis töötades panustanud erineval viisil Eesti looduse hoidmisse. Tema südameasjaks Eesti loodushoius on aastaid olnud Endla looduskaitseala ja Endla järve hea käekäik. Aktiivse kogukonna liikmena panustab ta tänaseni Endla ümbruskonna tegevustesse. Aitab ja seisab igapäevaselt hea, et Endla looduskaitsekeskus ja selle taristu oleks korras ning säiliksid võimalused külastada ja uurida seda unikaalset märgala.
Reformid looduskaitses tõid Toomas Võime looduskaitsekeskuse juhtimise juurest saaja rahulikuma elu juurde ja Keskkonnaameti majandamise ja haldusega seotud küsimustele lahenduste leidmine on tänaseks tema igapäevategevus. Väljendit „ei saa“ tema sõnavõras ei leidu. Alati abivalmina ja hea huumorimeele saatel suudab ta leida väljapääsu ka kõige keerulisematest olukordadest. Lisaks haldusülesannetele on ta aastaid osalenud abitute loomade päästmise tegevustes ning kiskjakahjude hindamises.
