Autor soovitab Keskkonnaametile lõhekalade populatsiooni kaitsmiseks keskenduda eelkõige röövpüügi vähendamisele, mitte kultuuriväärtuse kahjustamisele. Keskkonnaamet on nõus, et tuleb kaaluda ning kasutada kõiki võimalikke lahendusi, et saavutada tasakaalustatud tulemus. Inimväärse tuleviku kindlustamisel on elurikkuse hoidmine kogu inimkonna jaoks üks tähtsamaid eesmärke. Seetõttu ei piirdugi Keskkonnaamet ühegi liigi kaitsel elupaikade taastamisega, vaid otsib muuhulgas kompromissi ka teiste väärtuste, näiteks kultuuripärandi säilitamisel.
Loomulikult on oluline ennetada röövpüüki ja seda teeme me koos paljude osapooltega. 2020. aastal panustas Keskkonnaamet (varasem Keskkonnainspektsioon) lõheliste kaitsmisele sügisesel kudemisajal ligi 75% kalajärelevalve ajaressursist, mis koos vabatahtlike tegevusega oli üle 8500 tunni. Lõheliste püügiga seotud väärteomenetluste arv on püsinud viimastel aastatel 20–30 juhtumi piires. Ei saa väita, et röövpüük oleks suurenenud. Vastupidi – ühiskonna teadlikkus on suurenenud ning vabatahtlike panustamine näitab, kuivõrd väärtuslikuks peetakse lõheliste kaitset ühiskonnas laiemalt. Aasta-aastalt on suurenenud ka jõgedest merre laskuvate lõhede arv – see viitab, et kaladel on kudemine õnnestunud üha paremini.
Väide, et Linnamäe paisul on võimalik avada elupaik vaid tuhandele lõhele, ei vasta samuti tõele. Mavese tehtud uuringu kohaselt („Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, lõpparuanne“, Maves OÜ 2014) laskuks paisu avamisel jõest merre 7600 – 12 600 noort kala. Kudeala suurt potentsiaali kinnitab ka Tartu Ülikooli Mereinstituudi uuring. Siin on oluline märkida, et Soome lahes on vaid üheksa lõhedele sobilikku jõge ning sealjuures moodustab Linnamäe paisu tagune kudeala ligikaudu 15–20 % potentsiaalsetest kudealadest. Seega on tegemist väga olulise alaga.
2020. aastal püüdsid Eesti harrastuskalurid kokku 1701 kilogrammi lõhet. Sellest 906 kilogrammi ehk üle poole saagist pärines Jägala jõest. See näitab, et Jägala jõe kaladele sobivate kudealade taastamisel jaguks sinna piisavalt palju kudejaid. Kui praegu hinnatakse kalapüügi rahalist väärtust 2800 eurole, siis kudeala avamisega oleks võimalik saavutada kümnekordne suurenemine. Lisaks kõigile tuntud lõhele on see oluline kudeala ka meriforellile, jõesilmule ning ka teisele ohustatud liikidele.
Keskkonnaamet loodab, et lõhedele sobivate elupaikade taastamisel ning muinsuskaitseväärtusega Linnamäe paisu säilitamisel on võimalik leida kompromiss. Oleme korduvalt rõhutanud, et paisu ei pea tingimata likvideerima, küll aga on oluline leida võimalus elupaikade taastamiseks. Selline lahendus on hiljuti loodud näiteks Pärnu jõel Jändja paisul, kus säilitati kultuuriväärtus ning samal ajal tagati kalastikule läbipääs.
Teema vastu on tõepoolest suur avalik huvi. Rõhutame siinkohal, et see huvi on mitmekülgne – lisaks kultuuriväärtuste säilitamisele soovivad väga paljud jõe taastamist, sealhulgas soovib seda suur osa kohalikust kogukonnast.
Keskkonnaamet loodab, et arutelu käigus jõutakse lahenduseni, mis võimaldab tulevikus Jägala jõe kallastelt leida nii Stalkeri filmist tuntud väärika kultuuripärandi kui ka loodusliku kärestiku ja kalapüügi nautlemise võimalused. Kompromiss on kindlasti võimalik, selleni saab jõuda vaid kõigi osapoolte heas koostöötahtes.
Loe teema kohta lähemalt Keskkonnaameti koduleheküljelt ja Kalle Vellevoo kirjutist ERRi portaalist.
Leelo Kuke arvamuslugu ilmus 17.12.2021 ERRi portaalis.