Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et Läti seireandmete põhjal on karude arvukus ka seal viimase kümnendi jooksul kiiresti kasvanud, mistõttu on ka lõunanaabritel suurenenud karude ja inimeste vahelised konfliktid. „Hetkel on Lätis juba ligikaudu 200 karu, võrdluseks loendati seal 2020. aastal 70 karu. Pruunkarude populatsioon on olnud pidevas kasvutrendis ka Eestis, seda alates 2013. aastast. Karusid on praegu Eestis hinnanguliselt juba ligikaudu 1100,“ selgitas Türna.
Eesti teadlased on varem välja toonud, et oluline osa Läti karude arvukuse kasvust on seotud Eesti karupopulatsiooni levimisega lõuna suunas. Seetõttu käsitletakse Eesti ja Läti karusid üha enam ühise Balti asurkonna osadena. Türna lisas, et kuna karude arvukus on Eestis Läti omast siiski kordades suurem, sai Eesti pool kohtumisel tutvustada oma kogemusi olukorras, kus loomi on viimastel aastatel märgatavalt juurde tulnud. „Karude arvukuse kasvuga on kaasnenud rohkem kahjusid mesinduses ja põllumajanduses, sagenenud on karude liikumine asulates ning seetõttu kasvanud ka inimeste mure turvalisuse pärast. Samuti jagasime kogemusi probleemkarude juhtumite lahendamisel, kahjude ennetamisel ja nende hüvitamisel.“
Sarnaselt Eestile ei ole ka Lätis karujahi hooaega. Karudega seotud olukordade lahendamiseks on oluline ennetusmeetmete kasutamine, aga alati ei ole see piisav. Eestile sarnaselt, saab ka Lätis anda kaalutletud ja põhjendatud erilube nende karu nuhtlusisendite küttimiseks, kes põhjustavad korduvaid kahjustusi või viibivad püsivalt asulates, kujutades endast juba ohtu.
Läti kolleegid tundsid Eesti seniste kogemuste vastu suurt huvi. Eesti eksperdid on oodatud osalema ka edaspidistel seminaridel, et jagada praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas korraldada inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimist. Järgmine, juba veidi suunatum kohtumine on planeeritud oktoobri algusesse, sinna on kogemuste vahetamiseks kaasatud ka Läti karjakasvatajad ja põllumehed.
