Erinevatel hinnangutel on Eestis metsaga otseselt või kaudselt seotud peaaegu pooled meil pesitsevatest linnuliikidest ehk 100–110 liiki. Metsalindudest kuulub punasesse nimestikku ohustatud või ohulähedasse kategooriasse kokku ligikaudu kolmandik meie linnuliikidest ehk 34 liiki.
Valdav osa metsalindudest alustab munemisega aprilli teisel dekaadil, kuid pesitsus algab tegelikult juba märtsi keskel, mil paljud paigalinnud on hõivanud territooriumi, moodustanud paarid ja alustanud pesaehitusega. Sõltuvalt fenoloogilise kevade saabumisest alustab märtsi keskelt pesitsemist metsades 20–-30 linnuliiki, kellest vähemalt 5 liiki on märtsi keskel alustanud munemisega. Samas võib üksikutel aastatel veebruaris-märtsis pesitsema asunud linnupaaride arv olla küllalt suur (näiteks käbilindude puhul >50 000 – ka käesoleval aastal on kuuse-käbilindude arvukus väga kõrge).
Kuna viimase poole sajandi jooksul on just varakevaded oluliselt soojemaks muutunud, siis on ka metsalindude pesitsemine varasemaks nihkunud. Optimaalse kevadsuvise raierahu pikkuse selgitamisega, lähtudes lindude pesitsemisfenoloogiast, on Eestis tegeletud juba kaks aastakümmet (Lõhmus jt 1999, Elts 2013, Elts jt 2018. Mägi 2019). Praegustest teadmistest lähtudes on Keskkonnaamet seisukohal, et lindude peamisel pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 31. juulini ei peaks metsa raiuma.
Joonis 1. Pesitsevate liikide % metsaliikide koguarvust ja asustatud pesade % dekaadil (koostatud Elts, 2013 pesakaardiandmete põhjal).
Sama töö raames saadi info 63 pesitseva liigi kohta (ligikaudu pooled metsas pesitsevatest lindudest) ning liikide kaupa on asustatud pesade info alljärgnev:
Erinevate raieliikide otsene mõju pesitsevale linnustikule on erinev. Lageraie puhul hävivad suure tõenäosusega kõik parasjagu langile jäävad linnupesad. Teiste raieliikide puhul on lootust, et osa linnupesasid jääb otseselt hävitamata, aga kindlasti tuleb arvestada, et osa säilinuid pesadest võivad linnud suure tõenäosega häirimise tõttu hüljata. Häirimise mõjuga tuleb arvestada kõigi raieliikide puhul ning tänaste mehhaniseeritud raievõtete müra mõju võib ulatuda ka raielangiga piirnevatele elupaikadele.
Joonis 2. Raieliigi mõju metsalinnustikule (Mägi 2019 järgi)
Üldteada on, et erinevates metsakasvukoha tüüpides ja erineva vanusega puistutes on lindude koondasustustihedus ja liigiline mitmekesisus erinevad. Reeglina on lindude asustustihedus suurem vanemates ja mitmekesisemates segapuistudes. Laane- ja salumetsades on kevadsuvise raie negatiivne mõju tervikuna oluliselt suurem kui soo- ja rabametsades. Samas tuleb arvestada, et okasmetsa liikidel, kes pesitsevad vaestes kasvukohatüüpides, läheb erinevate seirete andmetel Eestis halvemini kui lehtpuid eelistavatel liikidel.
Joonis 3. Kevadsuviste raiete mõju erinevates metsakasvukohatüüpides vastavalt linnuliikide elupaigaeelistustele (Mägi 2019 järgi). Kõrgemal asuvates kasvukohatüüpides on pesitsevate liikide arv suurem ja seetõttu on ka seal raiudes võimalik negatiivne mõju linnustikule suurem. Protsent tähistab kasvukohatüübis pesitsevate lindude ligikaudset osakaalu kõigist Eesti metsalinnuliikidest.
Loe Eesti lindude pesitsusaja ja kevadsuviste raiete mõju kohta:
- Elts, J. 2013. Eesti lindude pesitsuskalender. SA KIK looduskaitse programmi projekti nr 1473 lõpparuanne. Eesti Ornitoloogiaühing. 77 lk. Kättesaadav: http://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?id=-329947834
- Elts J., Kuus A., Leibak E. (koostajad) 2018. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. 557 lk.
- Lõhmus, A. & Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon 1999. Eesti metsalinnustiku kaitse. Tartu. Eesti Ornitoloogiaühing. 24 lk. Kättesaadav: http://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?id=-1281182492
- Mägi, M. 2019. Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed. Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu aruanne. Tartu Ülikool, 44 lk. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kevadsuviste_raiete_voimalik_moju_metsalindudele_ja_seda_leevendavad_meetmed.pdf
Loe Eesti metsalindude arvukuse muutuste kohta:
- Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M., Tammekänd, I. & Väli, Ü. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo 32: 1-39. Kättesaadav: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Elts_et_al_2019-1.pdf
- Keskkonnaagentuur 2019. Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/lisa3_metsalinnud.pdf
- Nellis R. 2019. Kuidas läheb meie metsalindudel? Eesti Loodus 70: 64–69. Kättesaadav: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKeestiloodus201904.2.31.1
- Nellis R., Volke V. 2019. Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. Hirundo 32: 63–80. Kättesaadav: https://www.eoy.ee/hirundo/files/Nellisi_Volke_2019-1.pdf
Keskkonnaministeeriumi infovoldikuga "Märka lindu!" saab tutvuda siin.
