Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et kaalutletud ja põhjendatud juhtudel erilubade andmine on olnud õige valik nii inimesele ohtlike kui korduvaid kahjustusi põhjustavate karude osas. „Eestis läheb karudel hästi ning nende arvukus on kasvutrendis, paraku põhjustab see inimeste ja karude vahel probleeme viimasel ajal lausa igapäevaselt. Kaalutletud ja põhjendatud erilubade alusel karu nuhtlusisendite küttimisega jätkamine on oluline nii elanikkonna turvalisuse seisukohalt kui ka korduvaid karukahjustusi põhjustavate loomade puhul. Praeguse kohtumääruse tulemusel on olukord mõneti erandlik, sest isegi nende loomade osas, kelle puhul on amet pidanud küttimist vajalikuks ja põhjendatuks, tuleb veel mõnda aega lahendust otsida,“ selgitas Türna.
Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu ja taotleb karu küttimislubade kehtivuse jätkumist. Praegune kohtumäärus ei välista edaspidi karu nuhtlusisendite osas põhjendatud erilubade väljastamist.
Pruunkarude populatsioon on olnud kasvutrendis alates 2013. aastast ning neid on praegu Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1100. Kokku on Keskkonnaamet andnud tänavu sügisel korraldusi 30 probleemselt käituva looma küttimiseks. Jahimehed on nende lubade alusel küttinud 10 looma.
Kliimaministeerium muutis aprillis jahieeskirja nii, et karu tohib edaspidi küttida vaid Keskkonnaameti eriloal ning kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahi hooaega enam ei ole. Eriloa võib Keskkonnaamet anda aastaringselt tingimustel, et andmise otsus on eelnevalt põhjalikult kaalutud. Eriloa karu küttimiseks saab anda üksnes korduvate karukahjustuste vältimiseks ja ohusituatsioonide ennetamiseks.
Karu või mõne muu suurkiskja nägemisest inimasulas palub Keskkonnaamet teada anda Riigiinfo telefonile 1247. Sealt saab esmast nõu ja vajadusel edastatakse teade Keskkonnaametile. Kui metsloom ohustab vahetult inimesi või liiklust, helista palun hädaabinumbril 112.
Kohtudes karuga:
• Hoia karust eemale.
• Kui karu on sind märganud, väldi otsest silmsidet, samas jälgi looma liikumist ja tegevust.
• Räägi vaikselt ja väldi järske liigutusi. Nii ei ole sa looma jaoks vaenulik.
• Tagane aeglaselt ja ettevaatlikult, hoides end näoga looma poole.
Kui märkad karupoega:
• Kõige kaitsvam on poegade suhtes emakaru. Tagane samas suunas, kust tulid. Karupoeg näeb armas ja abitu välja, kuid kaitsev ema on tavaliselt tema läheduses.
Pikemalt on teemast juttu meie kodulehel.
