Viimastel nädalatel on toimunud elav arutelu selle üle, mil määral toimib Eestis jäätmete ringlussevõtt. Jäätmekäitluse ahel on pikk ja keerukas. Lisaks sellele, et on palju erinevaid käitlemist vajavaid materjale, on ka palju erinevaid osapooli, töövooge ja tehnoloogiaid, millega arvestada. Ainult ühe ahela osa arendamine tulemust ei anna. Kes otsib jäätmeprobleemile lahendust ainult käsulaudadest ja järelevalvest, leiab end kiiresti tupikust, kirjutab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.
Arvamuslugu ilmus 17. märtsil 2021 Äripäevas.
Olukorra lahendamiseks on vaja terviklikku lähenemist
Lihtsustatult öeldes tuleb ringlussevõtu edendamiseks tegeleda samaaegselt kolme suunaga: tõhustada jäätmete liigiti kogumist tekkekohas, investeerida uutesse sorteerimistehnoloogiatesse ja edendada ringlusse võetavate materjalide turgu.
Selleks on mitmeid võimalusi alates jäätmete liigiti kogumise laiendamisest ja sorteerimisega seotud nõustamisteenustest kuni suunatud jäätmemaksudeni, investeeringuteni sorteerimisrobotitesse, keemilise ringlussevõtu või kogutud jäätmeid edasi sortida aitavate nutikate sensortehnoloogiate arendusteni. Lisaks ka taaskasutust eelistavad riigihanked, roheline maksustamine ja ettevõtlustoetused ringmajanduse sektorisse.
Praeguses diskussioonis on oluline keskenduda küsimustele, kuidas soovime korraldada kodumajapidamistes tekkivate jäätmete liigiti kogumise, milline on sellise süsteemi keskkonna- ja majanduslik mõju ning kui hea alternatiiv on sellele täisautomaatsed jäätmesorteerimis- ja ringlussevõtu tehased? Neile küsimustele suudavad vastuseid anda teadlased ja analüütikud ja selleks on vaja piisavalt andmeid. Kindlasti on vaja parandada ka jäätmevaldkonna andmete kvaliteeti.
Üksikisiku ja kodumajapidamise tasandil on seni aga oluline jäätmete liigiti kogumist jätkata, sest jäätmete ringlussevõtt Eestis siiski toimib, kuigi selles võib olla üksikuid tõrkeid.
Võtmeteguriks on innovatsioon
Rohepöördest võidavad igas sektoris need, kes suudavad sellega sammu pidada. Seetõttu on oluline teha investeeringud nutikatesse tehnoloogiatesse õigeaegselt. Rahvusvaheline jäätmeassotsiatsioon ISWA kogus kokku tuhande ringmajanduse eksperdi hinnangu, kus nähakse mõjusat innovatsiooni eelkõige uute materjalide kasutuselevõtus, sensortehnoloogias ning täisautomaatsete sorteerimis- ja ringlussevõtutehaste tekkimises.
Vahel kipume jäätmeküsimustes keskenduma tagajärgedele, mitte põhjustele. Selle heaks näiteks on vaidlus jäätmete sisseveo teemal. See on sisuliselt teenuse eksport, mis on Euroopas tavapärane.
2016. aastal tõi Riigikontroll oma auditis „Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ välja peamise põhjuse, mille taha jääb uute ringlussevõtuga tegelevate ettevõtete loomine. Investoritel puudub kindlus, et vähemalt järgmise viie kuni kümne aasta jooksul saavad nad kätte piisava koguse jäätmeid ettevõtte tulu tooval võimsusel töös hoidmiseks. Lisaks mõjutab investeeringut ka teisese toorme hind maailmas ja turunõudlus.
Aasta hiljem keelustas Hiina plastjäätmete sisseveo. Ligi 1,5 miljonit tonni Euroopa jäätmeplastikut püüti siis ümber suunata Türki, Malaisiasse ja Indoneesiasse. Olukord muutus kiiresti ka Eestis, sh suurenes surve jäätmeid meile sisse tuua, vähenes võimalus plastikujäätmeid eksportida, kadus osa meie põletusvõimsusest.
Täna näib jäätmete sissevedu olema pinnuks silmas. Kuidas lahendab sisseveo piiramine meie ülesande tõsta Eesti ringlussevõtu võimekust või sortimise kvaliteeti? Pigem annaks selline piirang võimaluse vanadel ärimudelitel aega võita. Seega oleks sisseveo piiramisel jäätmete ringlussevõtu edendamisele lühike ja perspektiivitu mõju.
Jäätmete sisseveo teema juures on oluline rääkida ka ühest levinud väärtõlgendusest, et Eestisse sissevedu on seotud meie madalamate keskkonnanõuetega. See ei vasta tõele. Meie jäätmepõletustehastele kehtivad samad reeglid, mis teistes Euroopa Liidu riikides. Ka keskkonnateadlik Rootsi toob oma riiki aastas sisse ligi 2 miljonit tonni jäätmeid, millest suur osa leiab kasutust energiatootmises. See asendab fossiilseid kütuseid - neli tonni jäätmeid on võrdne tonni kütteõli või 1,6 tonni kivisöega.
Teine aspekt puudutab ettevõtjate kindlust oma äriplaani osas. Kas tahame tulevikus hakata seadma sekundaarset materjali kasutavatele ettevõtetele tooraine hankimisel piiranguid, kui Eestis mõnele jäätmeliigile ajutiselt kohalikku ümbertöötlemisvõimsust napib? Meie turu väiksusest tulenevalt on ettevõtetel juba niigi üsna palju takistusi. Pigem võiks keskenduda uute võimsuste loomisele, tegevuse laiendamisele ja teenuste ekspordile.
Riik ja erasektor peavad tegema koostööd
Jäätmemajandusega on paratamatult seotud ka pettused ja kuritegevus. Hiina turu sulgemine plastikujäätmetele kasvatas jäätmekuritegevust kogu Euroopas. 2020. aasta Interpoli aruande järgi suurenes rahvusvaheliste jäätmevedude dokumentide võltsimine ning jäätmete illegaalne põletamine ja ladestamine, eriti just halvasti sorteeritud jäätmete puhul. Kui konkurent kasutab eelisseisundi saamiseks ebaausaid võtteid, väheneb huvi investeerida ja olla innovaatiline.
Riik peaks koostöös erasektoriga keskenduma eelkõige väärtusahela arendamisele ehk eelduste loomisele, et innovaatilised arendused kasutusele võetaks. Mitmeid taolisi lahendus- ja arendusettepanekuid leiab kasvõi 2020. aasta lõpus avaldatud Euroopa Keskkonnaagentuuri ülevaatest „Digital waste management“. Ka meie oma ideekorjet toetav Accelerate Estonia on võtnud selle aasta üheks missiooniks ringmajanduse edendamise. Nende soov on luua standardid ringmajandatava turu tekkeks ja arendada nutikat andmekasutust.
Paneme pead kokku ja loome Eestis võimalused ringlussevõtuga seotud uute ärimudelite tekkeks, jäätmekäitlejatele võimaluse eraldada terad sõkaldest, riigile ülevaate strateegilistest kitsaskohtadest ja kodanikule kindluse, et tema panus jäätmete liigiti kogumisse on tulemuslik.
Kokkuvõttes ei tasu aga unustada, et looduskeskkonnale on kõige kasulikum vähendada tarbimist ja seeläbi jäätmete teket.
