Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on järgmise pooleteise aasta suurim eesmärk jäätmevaldkonnas biojäätmete liigiti kogumise korraldamine. „Nõude suur eesmärk on vähendada kasvuhoonegaase, sest kapsastest ja kartulitest tekib prügila anaeroobsetes tingimustes kange nõrgvesi ja eraldub metaan, mis on oluline kasvuhoonegaas. Samas liigiti kogutud materjalist saaks toota kasulikku biogaasi või komposti,“ selgitas Vakra.
„Selleks, et biojäätmed hiljemalt järgmise aasta lõpuks olmejäätmetest välja saada, peame tegusema kohe ja viimase 10 aasta edenemise tempo näitab, et tegutseda on vaja senisest jõulisemalt,“ ütles Vakra. „Analüüs näitab, et eesmärk on saavutatav.“
Kohtumistel Keskkonnaameti ja prügilate ning Eesti ringmajandusettevõtete liiduga 8. juunil pakkus Keskkonnaamet välja meetmed, mis võimaldaksid prügilatel olemasolevate sortimisvõimsustega uutes keskkonnalubades seatud tingimustega toime tulla ja vähendada biolagunevate jäätmete ladestamist.
Väätsa prügila juht Kulno Klein leidis, et kokkusaamine oli edasiviiv. „Hea on näha, et keskkonnaamet ja prügila vaatavad ühes suunas,“ ütles Klein. „Nii keskkonnale, keskkonnaametile kui prügilatele on kõige parem, kui jäätmed kogutakse liigiti juba tekkekohas ja ka meie kogemus näitab, et omavalitsuses, kus biojäätmete kogumine on hästi korraldatud, need segaolmejäätmete hulka ei jõuagi,“ kinnitas prügila juht.
Üleminekuperioodil jäävad prügilatele kehtima keskkonnaload, mis keelavad töötlemata jäätmete ladestamise. Küll aga pakkus Keskkonnaamet välja rea leevendusi viisides, kuidas seda nõuet täita. Lubatud on teatud oludes biolagunevaid jäätmeid sisaldavate segaolmejäätmete vaheladustamine enne põletust ning võimalus vältida segaolmejäätmete järeltöötlemist, kui jäätmete koostises on võimalik veenduda teiste meetoditega.
„Kui prügila suudab tõendada, et ladestatavates jäätmetes on biolagunevat materjali vähem 20 mahuprotsendist, tohib seda ladestada ilma kohapealse töötluseta,“ selgitas Keskkonnaameti ringmajanduse büroo juht Rein Kalle. „See tähendab, et eeskujulikus omavalitsuses, näiteks Hiiumaal, kus biolagunevate jäätmete kogumine toimib väga hästi, ei olegi põhjust nendel jäätmetel segaolmeprügisse jõuda ja neid jäätmeid töödelda tarvis ei ole,“ selgitas Kalle. Jäätmete koostist võib prügila tõendada ka uuringute või proovide abil.
Nõue liigiti kogutud jäätmeid enne prügilasse ladestamist töödelda tuleneb otseselt kehtivast seadusest ning on kantud eesmärgist ladestada senisest oluliselt vähem biolagunevaid jäätmeid. Juba aastaid kehtib jäätmeseaduse nõue, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 20 massiprotsendi biolagunevaid jäätmeid. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peab olema kõikides omavalitsustes võimalik elanikel ära anda biolagunevaid jäätmeid korraldatud jäätmeveo raames või tuleb jäätmed kompostida kohapeal. Kui Eestis ladestatakse 2024. aastal endiselt enam kui 20% biojäätmeid, ähvardab Eestit lisaks keskkonnakahjule jäätmetrahv.
Lisateave:
Rainer Vakra
Keskkonnaameti peadirektor
[email protected]
5800 2828
Rein Kalle
Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja
[email protected]
506 3384