Vastupidi kirjutaja väitele ei näe Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava ette kallaste roostikust puhastamist. Keskkonnaamet ei plaani roostikku kallastelt eemaldada nimelt seetõttu, et pilliroog aitab ennetada toitaineterikaste setete kandumist Pirita jõe suudmealale. Roostik toimib jõe kallastel loodusliku filtrina, mis vähendab inimtekkelise reostuse jõkke jõudmist.
Roostikus leiavad sigimis- ja varjepaiku ka paljud linnu- ja kalaliigid. Pirita jõgi on lai ja selle kallastel pole roostik levinud nii massiliselt, et see takistaks vee või kalade läbipääsu. Seega, ehkki inimestele võib roostik kallastel tunduda ebavajalik, on selle looduslikuna säilitamine ala loodusväärtustele oluline.
Roostiku eemaldamise küsimus oli arutelu all juba kaitsekorralduskava avalikustamisel 2020. aastal. Inimestele meeldivad linnakeskkonnas korrastatud maastikud ja seetõttu tunnevad roostiku eemaldamise ehk jõe kallaste nn heakorrastamise vastu huvi paljud kohalikud elanikud. Keskkonnaamet paneb linnakodanikele siiski südamele, et Pirita jõe kaldaid on oluline säilitada võimalikult looduslikuna ning korrastada vaid seal, kus see on ilmtingimata vajalik. Näiteks on roostiku eemaldamine põhjendatud avalike supluskohtade ja spordikeskuse vahetus läheduses.
Keskkonnaamet tunnustab Pirita linnaosa valitsust ja RMKd tublide pingutuste eest kaitseala poollooduslike koosluste hooldamisel, mis aitavad maastikke sealsetele niidutaimedele ja kaitsealustele liikidele avatuna hoida. Kaitseala 707 hektarist moodustavad suure loodusväärtusega niidualad ligikaudu 83 hektarit. Nii nagu RMK looduskaitse osakonna juhatajagi 24. novembril Õhtulehes selgitas, on RMK eestvedamisel kõik riigimaadel paiknevad väärtuslikud niidualad võetud taastamisse või hooldusesse. Lisaks hoiab RMK kuues kohas avatuna vaateid Pirita jõele ja orule. Pirita linnaosa valitsuse ettevõttel toodi 2020. aastal Kõrkja saarele niidukoosluse hooldamiseks üheksa lihaveist, loomi karjatati saarel ka sel aastal.
Oleme Pirita linnaosa vanemaga nõus, et kaitsealal on senisest enam vaja tähelepanu pöörata külastuse korraldamisele, näiteks korrastada radu ja paigaldada infotahvleid. Keskkonnaamet ja RMK arutavad külastuskorralduse võimalusi lähiajal.
Keskkonnaameti selgitus ilmus 8. detsembril 2021 Õhtulehes.
Lisateave:
Riina Kotter
Keskkonnaameti kaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist
riina.kotter@keskkonnaamet.ee
503 7128
