Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et vastavalt „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendile“ on Sanatooriumi park praeguses mahus Tartu rohestruktuuri tugiala, millele ei ole piirkondlikku alternatiivi. „Kuna piirkonnas ei ole ühtegi suuruselt ja kasutusmitmekesisuse võimalustega võrreldavat roheala, samuti puudub ruumiline võimalus võrreldava suuruse ja funktsionaalsusega roheala ehitamiseks, on sanatooriumi pargi säilitamine olevas mahus linna rohevõrgu seisukohalt vajalik,“ kirjeldas Vakra.
Tartu linn on andnud välja detailplaneeringu, mis on andnud maaomanikule ootuse sellel alal elamuid arendada. Kui võtta vastu otsus, et alal ei ole võimalik ehitada, siis linna otsuse tagasipööramiseks on vajalik maaomanikule tekkinud kahju korvata. Kõnealuse maatüki turuväärtus on hinnanguliselt 4–5 miljonit eurot. Oluline on mõista, et ala kaitse alla võtmine ei muuda kehtetuks või olematuks kinnitatud detailplaneeringut.
Rainer Vakra märkis, et Keskkonnaamet peab oluliseks suunata looduskaitsele mõeldud vahendeid esmajoones kohtadesse, mis on riiklikke looduskaitselisi eesmärke arvestades kõige prioriteetsemad. „Olgu selleks siis viimaste allesjäänud põlismetsade leidmine ja neile tõhusama kaitse tagamine, õiglasema kompensatsiooni rakendamine piirangute eest, looduskaitseliste tööde tegemine olemasolevatel kaitsealadel jpm. Seetõttu on Keskkonnaamet seisukohal, et paikkondliku tähtsusega haljasala eest vastutab kohalik omavalitsus,“ lausus peadirektor.
Sanatooriumi park on oluline haljasala Tartu linna elanikele. Linnaelanikud on seetõttu pöördunud riigi poole, et ala võetaks riikliku kaitse alla.