31. augustil lõppes 2023. aastal alanud taastuvenergeetika kiirendamise projekt RePowerEU, mille toel kasvatas Keskkonnaamet taastuvenergia valdkonna teadmisi ja nõustamisvõimekust, kiirendas menetlusi, korrastas keskkonnaandmeid ning koostas juhiseid ja töövahendeid, mis aitavad tõsta otsuste kvaliteeti ka pärast projekti lõppu. Pärast projekti lõppu jätkab osa senisest projektimeeskonnast tööd Keskkonnaametis, ent nende tööülesanded võivad olla muutunud.
Töö taastuvenergia arenduste tasakaalustamiseks ja toetamiseks jätkub, ent protsessid kujundatakse mõnevõrra ümber ning lisatööjõu toel vaid 10 päevale kahanenud vastamistähtajad liiguvad tagasi tavapärastesse raamidesse.
"Projekti käigus muutus Keskkonnaamet tänu koolitustele ja ühtsetele tööjuhistele arendajatele ja ekspertidele üha kiiremaks ja kvaliteetsemaks partneriks. Nõustamine, konsultatsioonid ja varajane koostöö said igapäevase töö osaks," rääkis projektijuht Kaili Viilma.
Menetluste keskmine kiirus kahanes tänu lisatööjõule 10 tööpäevani ehk ligi poole võrra. Projekti vältel oli taastuvenergeetika arendustega seotud 895 ametlikku menetlust, millele lisandus sadu mitteametlikke seisukohtade andmisi metoodikatele, mõju hindamistele, alusuuringutele, seirearuannetele ja planeeringutele. Lisaks panustati 34 piiriülesesse KMH/KSH protsessi, menetleti 1004 soojuspuurauku ja 250 raadamisteatist. Kokku anti kooskõlastus ligi 200 tuulegeneraatori püstitamiseks. Keskkonnalubade infosüsteemis KOTKAS digitaliseeriti 229 KMH/KSH materjalid ning loodi tehisintellektil põhinev mudel biogaasijaamade lubade analüüsimiseks. Eesti looduse infosüsteemis EELIS ajakohastati 4810 kaitstavate liikide registrikannet, mis olid sisse kantud enam kui 10 aastat tagasi.
Pärast projekti lõppu jätkab osa senisest projektimeeskonnast tööd Keskkonnaametis, ent nende tööülesanded võivad olla muutunud.
"Keskkonnaamet peab endiselt oluliseks võimalikult varajast koostööd ja palub arendajatel esitada kavandatud uuringute ja seirete metoodikad varakult enne tööde tegemist valideerimiseks," ütles Repower projektijuht ja Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtaja Kaili Viilma. "Läbi varajase koostöö on võimalik ennetada lünki alusandmetes või metoodilisi eksimusi, mida hilisemas menetluses on juba palju raskem parandada. Senine töö on näidanud, et taastuvenergia arengu ja keskkonnaeesmärkide ühildamisel ei ole alati olemas lihtsaid ega lõplikke vastuseid. Mõjude hindamise teadmised arenevad pidevalt ning paljud küsimused vajavad pikaajalist uurimist ja seiret," ütles Viilma.
RePowerEU projekti mõju ulatub tänu pikaajalise mõjuga alusmaterjalide loomisele projekti elluviimise lõpukuupäevast kaugemale. Projekti käigus Keskkonnaameti ja partnerite koostöös loodud juhised ning põhimõtted taastuvenergia alade eelvalikuks, alusuuringuteks, seireks, mõjude hindamiseks, leevendamiseks ja hüvitamiseks võimaldavad ka edaspidi teha otsuseid paremate andmete põhjal, muuta arenduspraktika ühtlasemaks ning aidata arendajatel juba varakult võimalikke probleeme märgata.
Taastuvenergeetika planeerimisega seotud juhised, mida jõudumööda edaspidigi kohendatakse, on kättesaadaval ameti kodulehel alamlehel Planeerimine ja ehitamine.
