Tallinna Halduskohus hundijahti ei peatanud

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna selgitas, et kohus nõustus esialgse hinnanguna Keskkonnaameti seisukohaga, mille kohaselt ei ole praeguste andmete põhjal alust arvata, et antud küttimismaht tekitaks hundipopulatsioonile pöördumatu kahju või viiks selle alla tegevuskavas ette nähtud miinimumi. „Rahvusvaheline seiremetoodika annab kinnitust, et huntidel läheb Eestis jätkuvalt hästi. Küttimine on üks väga oluline meede, mis aitab ennetada inimeste ja huntide vahelisi konflikte ning hoida kiskjate populatsioon suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi 20-30 pesakonna ehk ligikaudu paarisaja looma piires.“

Kohtus põhivaidlus siiski veel läbi ei ole. Keskkonnaühenduste kaebus on menetluses, samuti saavad kaebajad hundijahi peatamata jätmise 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse edasi kaevata.

Oktoobri lõpus oli Keskkonnaagentuuri riiklikult korraldatud seire põhjal Mandri-Eestis teada vähemalt 26 huntide pesakonda, kellest kaks elutsevad nii Lätis kui Eestis. Tõenäoliselt on lõplik pesakondade arv mõnevõrra suurem. Täpsustatud andmestik hundipesakondade arvu ja leviku kohta selgub jahihooaja jooksul, eeskätt peale lume saabumist, mis muudab loenduse oluliselt lihtsamaks.

Käitumisjuhised kiskjaga kohtumise puhuks on leitavad meie koduleheküljelt, samuti täpsem info ennetusest ja hüvitamisest. 

Hundijahi hooaeg kestab Eestis 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.