Toonekure toitmine võib linnule nukralt lõppeda

09.09.2021 | 10:36

Viimasel ajal laekub Keskkonnaametile üle Eesti teateid üksikutest valge-toonekurgedest, kes näiteks majade juures või põldudel ringi jalutavad. Inimesed ei tohiks rändlinde toita, muidu jäävad nad liiga pikaks Eestisse konutama ning hukkuvad.
    • Jaga

Paljudel linnuliikidel on rändeaeg täies hoos. Ka enamik toonekurgi on oma pesapaikadest lahkunud ja teel või jõudnud talvituspaikadesse. Igal aastal on aga üksikuid isendeid, kes rändele minemisega ei kiirusta.

Põhjuseid, miks üksikud toonekured veel sügisel Eestis püsivad, on erinevaid. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialisti Jan Siimsoni sõnul ei tasuks sellest praegusel ajal suurt numbrit teha. „Mõned linnud vajavad rohkem aega tiibade treenimiseks. Samas on ka neid, kes on väiksena olnud nõrgad, pesast välja heidetud – sageli toetab üksikute nõrkade pesapoegade hülgamine teiste terve ja elujõulisena üleskasvamist. Mõnikord on inimene otsustanud selliseid toonekurepoegi ka toita. Inimestega harjunud linnud ei mõtlegi lahkumise peale enne, kui inimene tema toitmise lõpetab,“ tõdes Jan Siimson. Seetõttu ei tohiks inimene rändlindude ellu sekkuda.

Külma ilma toonekured iseenesest ei karda, kuni esimese lumeni jagub neile siingi looduslikku toitu piisavalt. „Loodusel on õige lasta omatahtsi toimetada. Inimene ei tohiks toonekurgi ega teisi rändlinde toites neid Eestisse talvituma meelitada. Selgelt vigastatud looduslike isenditega tegeletakse aga parimate teadmiste ja võimaluste toel,“ tähendas Jan Siimson.

Keskkonnaametit võib üksikutest toonekurgedest teavitada siis, kui talv on käes ja linnud on ikka siinmail. Alles siis tuleks asjatundjail otsustada, kuidas tuleks edasi tegutseda.

Keskkonnaamet meenutab, et ka veelinde ei tohi inimene toita. Lisatoitmise tõttu jätavad ka näiteks sinikael-part, kühmnokk-luik ja teised veelinnud rändele minemata ning võivad pakase saabudes toidupuuduse tõttu hukkuda. Samuti kahjustab inimese pakutud töödeldud toit lindude seedimist ning teeb neile kasu asemel kahju.

Lisateave:
Jan Siimson
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist
jan.siimson@keskkonnaamet.ee
5346 0774

Andri Küüts

avalike suhete nõunik