Tšornobõli tuumakatastroofi jälgi otsitakse Eesti metsaandidest tänapäevalgi

15.10.2020 | 11:28

„Eestis on kunstlike radionukliidide sisaldus väga väike,“ tõdeb kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson. See väide käib ühtmoodi nii metsaandide kui ka toiduainete ja näiteks joogivee kohta.

Peamiselt kogutakse analüüsimiseks seeni-marju Ida-Virumaal, kus radioaktiivset saastet sadenes maha rohkem kui mujal Eestis.

Igal suvel võtavad keskkonnaameti kiirgusosakonna töötajad korvid käevangu ning suunduvad metsa seenele ja marjule, et uurida kogutud saagis radioaktiivse tseesiumi (Cs-137) sisaldust. Just Cs-137 on see tehislik radionukliid, mis 34 aastat tagasi Tšornobõli katastroofi tagajärjel keskkonda sattus, kirjutab Maaleht.

„Eestis on kunstlike radionukliidide sisaldus väga väike,“ tõdeb kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson. See väide käib ühtmoodi nii metsaandide kui ka toiduainete ja näiteks joogivee kohta.

Loe 14. oktoobril 2020 Maalehes ilmunud lugu veebis.

Andri Küüts

Keskkonnaameti avalike suhete nõunik

search block image