„Need liigid on Eestis tõesti üliharuldased ja vajavad kaitset. Oluline on kasvukohti järjepidevalt seirata, et jälgida hooldustegevuste mõju ja hoida silm peal liikide seisundil. Kui liigil on nii vähe leiukohti, võib ka täiesti juhuslikul teguril olla hävitav mõju. Minimaalne eesmärk on säilitada kõik praegused kasvukohad nii, et seal oleks vähemalt sama palju elujõulisi eoseid moodustavaid isendeid, nagu on praegu. Loodame, et kaitsetegevuste abil nende ilusate ja üliharuldaste liikide arvukus tasapisi suureneb,“ ütles Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Egle Kons.
Rohe-raunjalg. Foto: Ruth Aguraiuja
Raunjalad kasvavad kas kivimüüridel või -paljanditel. Nad on väikest kasvu, umbes 10 cm pikkuste lehtedega. Eesti ainuke põhja-raunjala kasvukoht on teada ühelt väikesaarelt. Rohe-raunjalga on leitud Saaremaalt rusukaldelt ning Tallinnast paekivipaljandilt. Raunjalgade kasvukohti ohustavad nii tallamine kui prügistamine, aga ka võsa ja põõsaste suuremaks kasvamisel varju jäämine. Raunjalgade kasvukohas on plaanis piirata puid ja põõsaid, et taimed saaksid piisavalt valgust. Samuti tuleb seal paremini korraldada jäätmemajandust, et prügistamist vältida.
Sudeedi põisjalg ja astelsõnajalad on varjulembesemad ja raunjalgadest mõnevõrra suuremad liigid. Brauni astelsõnajalg võib koguni kasvada kuni ühe meetri kõrguseks. Need liigid kasvavad enamasti metsas ja vajavad omajagu õhuniiskust. Odajas astelsõnajalg võib esineda ka kuivemates ja valgusküllasemates kohtades. Metsaliike ohustavad eeskätt raied, aga ka kuivendamine, mis muudavad valgus- ja niiskustingimused sobimatuks. Selle tulemusel taimed kas hukkuvad või jäävad kiratsema.
Sudeedi põisjalg on oma Eesti ainsast kasvukohast täpselt teadmata põhjustel hääbumas. „Liigi väljasuremise vältimiseks võib olla vajalik tugiasustamine ehk taimede olemasolevasse populatsiooni juurde külvamine samast kohast varem kogutud eostega. Kuigi eoseid tekib sõnajalgtaimedel enamasti palju, on ohustatud liikidel järelkasvu vähe või üldse mitte. Seetõttu on siin oluline roll Eesti botaanikaaedadel, kes on kogunud nende liikide eoseid ja teevad külvikatseid – nii on võimalik looduslikke populatsioone turgutada,“ selgitas Keskkonnaameti liigikaitsebüroo peaspetsialist Egle Kons.
Sudeedi põisjalga saab vaadelda vaid suvel, kuna ta on suvehaljas ja talveks lehed kuivavad. Ülejäänud kaitsealused liigid on vähemalt lume tulekuni talvehaljad.
I kaitsekategooria sõnajalgade kaitse tegevuskava põhikoostajad on Tallinna Botaanikaaia spetsialistid. Kavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.
Lisateave:
Egle Kons
Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist
egle.kons@keskkonnaamet.ee
5694 3013
