Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et põhjendatud erilubade väljastamine jätkub nii ohtlikult käituvate kui korduvaid kahjustusi põhjustavate karude osas. „Kohus pidas esialgse õiguskaitse jätkamist vajalikuks nendes piirkondades, kus kohtu hinnangul polnud ennetusmeetmete kasutuselevõtt piisavalt tõendatud. Näiteks juhtudel, kui karukahjustused puudutasid põllukultuure või silopalle – tegemist on kohtadega, kus ennetusmeetmete kasutuselevõtt ongi väga keeruline,“ selgitas Türna.
Üks korraldus võib sisaldada mitu karu küttimise luba. Mõne korralduse puhul on osad load kehtima jäänud ja osad peatatud. Kehtima jäänud load:
• Amme, Võnnu ja Kambja kahjustuspiirkonnad;
• Kiviõli jahipiirkond;
• Muuga jahipiirkond;
• Laekvere jahipiirkonna Vassivere, Salutaguse, Moora ja Paasvere piirkond;
• Alajõe jahipiirkond;
• Põltsamaa jahipiirkond;
• Tähtvere jahipiirkond;
• Pikknurme jahipiirkond;
• Leie jahipiirkond.
Kohtuvaidluse lõpliku lahendamiseni peatati load järgmistes piirkondades:
• Raudi kalmistu (Kivinõmme jahipiirkonnas);
• Luusika küla piirkond Laekvere jahipiirkonnas;
• Torma jahipiirkond (Lilastvere);
• Avinurme jahipiirkond (Laekannu, Kaevussaare, Alekere, Lepiksaare, Adraku, Ulvi);
• Lohusuu jahipiirkond (Ninasi);
• Avinurme ja Lohusuu jahipiirkonna Vadi küla piirkond;
• Halliste jahipiirkond;
• Kärstna jahipiirkond;
• Orajõe jahipiirkond;
• Rahnoja jahipiirkond.
Pruunkarude populatsioon on olnud kasvutrendis alates 2013. aastast ning neid on praegu Eestis hinnanguliselt ligikaudu 1100. Kokku on Keskkonnaamet andnud tänavu korraldusi 30 probleemselt käituva karu küttimiseks. Jahimehed on nendest lubade alusel küttinud 9 looma.
Karu või mõne muu suurkiskja nägemisest asulas palume teada anda Riigiinfo telefonile 1247. Sealt saab esmast nõu ja vajadusel edastatakse teade Keskkonnaametile. Kui loom ohustab vahetult inimesi või liiklust, tuleb helistada hädaabinumbril 112. Kulutusi karukahjude ennetamiseks korvab Keskkonnaamet osaliselt.
