Alates 01.10.2019 tuleb VeeS § 196 lg 2 alusel registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena järgmised tegevused:
- dispergentide kasutamine saastatuse likvideerimiseks või saasteainete leviku takistamiseks veekogus;
- muu veekogu kui mere süvendamise või sellise veekogu põhja 5-100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;
- mere süvendamine või merepõhja 50-100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;
- tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul;
- veekogusse 5-100 kuupmeetri tahke aine paigutamine;
- vesiviljelus toodangu juurdekasvuga kuni üks tonn aastas, kui vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses;
- maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamine;
- avatud maasoojussüsteemi läbinud põhjavee juhtimine otse põhjavette;
- paisutuse likvideerimine või veekogu veetaseme alandamine tasemeni, milleks veeluba ei ole enam vaja;
- teaduslikul eesmärgil ainete otse põhjavette juhtimine painna- ja põhjavee kirjeldamiseks, kaitsmiseks või põhjaveekogumi seisundi parandamiseks koguses, mis on nimetatud otstarbel hädavajalik;
- veealuse kultuuriväärtusega asja uputamine planeeringuga määratud alale;
- keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine.
- VeeS § 197 lg 1 kohaselt esitab veekeskkonnariskiga tegevust kavandav isik taotluse tegevuse registreerimiseks vähemalt üks kuu enne selle tegevuse alustamist. Taotlus tuleb esitada e-postiaadressil: info@keskkonnaamet.ee või aadressil Narva maantee 7a, Tallinn 15172 (digi)allkirjastatult.
- Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluse andmekoosseis on määratud keskkonnaministri määrusega nr 43 "Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis". Registreerimiseks esitatava taotluse andmekoosseis hõlmab taotluse esitanud isiku andmeid, kavandatava tegevuse iseloomustust, tegevuskoha kirjeldust ning muid asjakohasid andmeid. Tegevuse kirjelduse all on mõeldud tavakeelset kirjeldust kavandatava tegevuse kohta ning tegevuse iseloomustus on tehnilist laadi selgitus kavandatava tegevuse kohta. Lisaks tuleb taotluses selgitada, millist muutust soovitakse tegevusega saavutada (tegevuse eesmärk) ning seda põhjendada. Paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise korral on vajalik ka kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht ning vajadusel tuleb esitada koos taotlusega Keskkonnaametile kavandatava tegevusega seotud ehitise või tööde ehitusprojekt. Soovitav on kasutada Keskkonnaameti poolt koostatud soovitusliku taotluse vormi.
- Kui tegevus toimub Natura2000 alal, mille korral registreeringu andja peab hindama tegevuse mõju eelhinnangu alusel, tuleb koos taotlusega esitada ka KeHJS § 6 märkega 1 lõikes 1 toodud informatsioon.
- Kui kavandatakse mitut veekeskkonnariskiga tegevust ja need tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, võib märkida need tegevused ühes taotluses.
- Keskkonnaamet kontrollib esitatud taotluse alusel kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates veeloa või registreeringu omamise vajadust ning esitatud taotluse vastavust nõuetele. Kui veekeskkonnariskiga tegevus ei vaja registreerimist või vajab veeluba, teavitab Keskkonnaamet sellest taotlejat 15 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
- Keskkonnaamet otsustab taotleja veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse saamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel taotleja veekeskkonnariskiga tegevust vaikimisi registreerituks.
- Keskkonnaamet võib kehtestada registreerimisel tegevuse suhtes kõrvaltingimusi, kui see on vajalik, et vähendada registreeritud tegevuse ebasoodsat mõju pinnavee või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule. Kõrvaltingimuste kehtestamine on asjakohane sel juhul, kui nende kehtestamata jätmisel oleks alust registreerimisest keelduda.
- Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisel ei kohaldata avatud menetluse sätteid.
Registreeringust keeldumine
Keskkonnaamet keeldub veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisest, kui:
- tegevusel võib olla pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule oluline ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik kõrvaltingimuste kehtestamisega piisavalt vähendada;
- taotleja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad tegevuse registreerimise otsustamist;
- tegevuseks on vaja veeluba või kompleksluba.
Registreeringu muutmine
Keskkonnaamet muudab registreeringut:
- registreeringu omaja taotluse alusel;
- kui selgub, et registreeritud andmed on muutunud;
- kui registreeritud veekeskkonnariskiga tegevuse suhtes on vaja kehtestada kõrvaltingimusi või neid muuta, et vähendada tegevuse ebasoodsat mõju pinna- või põhjavee omadustele,
- vee-elustikule või veega seotud elustikule ning vältida registreeringu kehtetuks tunnistamist.
Kui registreeringu muutmise algatab Keskkonnaamet, teeb ta registreeringu omajale kirjalikult teatavaks registreeringu muutmise põhjuse ning määrab muutmiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva asjakohase teate teatavakstegemisest arvates.
Keskkonnaamet otsustab registreeringu muutmise tegevuse registreerimiseks sätestatud korras kümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
Registreeringu kehtetuks tunnistamine
Keskkonnaamet tunnistab registreeringu kehtetuks, kui:
- registreeringu omaja on selleks esitanud taotluse;
- ilmneb, et registreerimistaotluses on teadvalt esitatud olulise tähtsusega valeandmeid, mis mõjutasid veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud registreerimisest keelduma.
Keskkonnaamet võib tunnistada registreeringu kehtetuks, kui ilmneb veeseaduses § 199 sätestatud alus registreerimisest keeldumiseks.
Viimati uuendatud 21.07.2021
