Veekogu hooldamine
Seisuveekogude põhja kuhjub aja jooksul taime- ja loomajäänuseid. Vooluveekogudes kannab vool setteosakesi endaga kaasa kujundades sellega veekogu kaldaid, põhja jm. Lisaks kandub sademetega vette pinnaseosakesi. Kui looduslikult on need protsessid on pigem aeglased, siis inimmõju kiirendab neid. Seega võib olla vajalik aeg-ajalt veekogusid korrastada või süvendada.
Loe ka SIIT looduslikust tasakaalust tiikides ja mis seda ohustab.
-
Setete eemaldamisel, süvendamisel ja roostiku eemaldamisel olemasolevat veekogu kaldajoont füüsiliselt muuta ei ole lubatud.
See tähendab, et veekogu kaldajoon peab jääma sinna, kus see parasjagu asub. Veekogu kaldajoone muutmisel võib juhtuda, et veekogu ranna ja kalda kaitseks kehtestatud ehituskeeluvööndi ulatus muutub. Sageli tuleb ette olukordi, kus sõna otseses mõttes kaevatakse ennast ja naabreid ehituskeeluvöönditesse. -
Samuti ei ole lubatud omal algatusel veekogu ajaloolise sängi taastamine, juhul kui see kunagi minevikus asus kuskil mujal.
Veekogu kaldajoone muutmine vajab keskkonnaluba. Veekogu asukoha ja piiride aluseks on põhikaart. Elavas looduses võib siiski ette tulla muutusi, mida põhikaart ei kajasta, seega tasub oma soovid enne tegutsemist läbi mõelda, kirja panna ja plaanide sobivus Keskkonnaametist üle küsida.
Veekogu rajamist või ümberkujundamist plaanides:
-
Kõige parem koht on Sulle endale kuuluv maa, kus ei ole kitsendusi ehitamiseks ega looduskaitselisi piiranguid. Kitsendusi saad vaadata Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest.
-
Kaitsealale, hoiualale, püsielupaika või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse (edaspidi kaitstavale alale) veekogu kaevamine vajab looduskaitseseaduse alusel Keskkonnaameti luba. Kaitstavate alade kohta leiab informatsiooni Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse looduskaitse kihilt. Keskkonnaameti nõusoleku saamiseks esitab kohalik omavalitsus ehitusloa läbi Ehitisregistri.
-
Veekogu kaevamisel kaitsealuste liikide elupaikades tuleb arvestada looduskaitseseaduses kehtestatud liigikaitsenõuetega. Looduskaitseseaduse järgi on keelatud hävitada ja kahjustada nende liikide isendite selgelt märgatavaid paljunemis- või puhkekohti, kes on Euroopas range kaitse all.
-
Ranna ja kalda kaitseks on olemasolevate veekogude kallastel kehtestatud ehituskeeluvöönd. Üldjuhul on ehituskeeluvööndisse uute ehitiste, ka veekogude rajamine keelatud. Ehituskeeluvööndi ulatus on nähtav Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kitsenduste kaardil. Millisel juhul on võimalik ehituskeeluvööndisse veekogu rajada või olemasoleva veekogu kallast muuta, loe järgmisest sakist.
Ranna ja kalda kaitseks on looduskaitseseaduse alusel moodustatud ehituskeeluvöönd. Selle eesmärk on rannal ja kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
-
Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
-
mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
-
mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
-
linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul;
-
üle kümne hektari suurusel järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
-
allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit;
-
maaparandussüsteemil 10–25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga avatud eesvoolul 25 meetrit.
-
Teatud juhtudel on ehituskeeluvööndi ulatuses erisusi. Näiteks korduva üleujutusega veekogude rannal ja kaldal, kaldaastangute alal. Ehituskeeluvööndi ulatus on nähtav Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kitsenduste kaardil. (Pane tähele: hetkel ei peegelda see kaart metsamaal rakenduvaid erisusi näiteks, et metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini.)
Üldjuhul on ehituskeeluvööndi ulatuses uute rajatiste ja hoonete, st ka veekogude rajamine keelatud. Siiski on teatud erandid, mille puhul ehituskeeluvööndis kehtiv üldkeeld ei rakendu.
- Veekogude puhul tuleb nendeks pidada eelkõige järgnevaid olukordi:
- Veekogu on kavandatud hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale väljapoole kalda veekaitsevööndit (valdavalt 10-20 m laiune vöönd veekogu kaldast või üleujutusla piirist) või;
- Veekogu on kavandatud tiheasustusalal varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste (hoonete) vahele.
Nendel juhtudel võib asuda veekogu rajamiseks kohalikust omavalitsusest ehitusluba taotlema.
Kui eeltoodud tingimused ei ole täidetud, võib taotleda ehituskeeluvööndis ehitamiseks ehituskeeluvööndi vähendamist. Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik üldplaneeringu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel, ehituskeeluvööndi vähendamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Keskkonnaameti üldine seisukoht on, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erand, mida võib rakendada vaid erandjuhtudel, kui ehituskeeluvööndisse kavandatav ehitustegevus ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega või on tegemist mingite muude ülekaalukate põhjustega.
Juhul, kui on tegemist kalakasvatuseks rajatava tiigiga või tehnorajatisena kasutatava tiigiga (nt sademevee kogumise ja puhastamise süsteem), võib seda üld- või detailplaneeringu alusel rajada ehituskeeluvööndisse ka ilma ehituskeeluvööndit vähendamata.
Kui veekogu rajamist lubav planeering on jõustunud, võib asuda taotlema kohalikust omavalitsusest ehitusluba.
-
Keskkonnaluba on vaja siis, kui plaanitav uus iseseisev veekogu on suurem kui 1 hektar. Maismaale plaanitav veekogu, mis ei ole ühenduses olemasoleva veekoguga, vajab rajamiseks keskkonnaluba juhul, kui selle suurus on üle 1 ha. Väiksema veekogu rajamiseks keskkonnaluba vaja ei ole.
- Kui veekogu rajatakse olemasoleva vooluveekogu laiendina, siis võib selleks vajalik olla keskkonnaluba või veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Sõltumata veekogu suurusest on vaja kas luba või registreeringut, kui:
- muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont (välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu);
- muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi;
- süvendatakse (sh osaliselt) ka olemasolevat veekogu või eemaldatakse sellest setteid rohkem kui 5 m3. - Lisaks keskkonnaloale vajavad need tegevused ehitusluba kohalikust omavalitsusest. Vajalik on kaevise tarbimise või võõrandamise luba ning kaitstaval alal Keskkonnaametiga ehitusloa kooskõlastamine. Keskkonnalubasid ja veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut saab taotleda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.
-
Kaeviseks nimetatakse looduslikust seisundist eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahket osist. Ka veekogu rajamisel väljakaevatav pinnas on kaevis maapõueseaduse mõistes. Maapõueseadus eristab siinkohal eraisikuid ja juriidilisi isikuid.
-
Kui eraisik soovib rajada veekogu oma kinnistule (ja kinnistu kuulub eraisikule, mitte juriidilisele isikule), siis ei ole kaevamiseks ja kaevise kasutamiseks samal kinnistul maapõueseadusest tulenevaid lubasid vaja.
-
Kui isik soovib kaevamise käigus tekkinud kaevise (pinnase), viia tegevuskoha kinnistult välja, siis selleks on vajalik kaevise tarbimise või võõrandamise luba. Kaevise tarbimise või võõrandamise luba saab taotleda infosüsteemis KOTKAS.
-
Kui era- või juriidiline isik riigimaal asuva veekogu süvendamise käigus tekkiva kaevise viib sama veekoguga piirnevale kinnistule, siis kaevise võõrandamise luba taotleda ei ole vaja. Vajalik on kinnistu omaniku nõusolek.
-
Välja kaevatud pinnase paigutamisel tuleb silmas pidada, et oleks välistatud selle tagasi valgumine veekogusse. Pinnast ei või paigutada üleujutusalale ega kaitstavale alale.
-
NB! Aluspõhi, näiteks lubjakivi kuulub riigile. Juhul, kui veekogu rajamisel jõutakse kaevamisega aluspõhjani (nt lubjakivini), siis on selle kaevamiseks ja kasutamiseks vaja kaevise tarbimise või võõrandamise luba. Kaevamise käigus eemaldatud aluspõhja materjali eest tuleb maksta ressursitasu.
-
Ehitusseadustiku järgi on veekogu niisutus- ja kuivendusrajatis ja/või veehoidla. Keskkonnaameti hinnangul on veekogu rajamiseks vaja ehitusluba.
Töödeks sobilik aeg
Sette eemaldamisel, süvendamisel ja roostiku eemaldamisel tuleb järgida, et seda ei tehtaks ajal, mil on aktiivne kalade või kahepaiksete rände- ja kudeaeg või veelindude pesitsusaeg. Kudeaeg on sõltuvalt liikidest ja veekogudest erinev, samuti tuleb arvestada looduskaitseliste piirangutega. Näiteks võib esineda kaitsealuseid liike ja elupaiku, kus on vajalik seada täiendavaid ajalisi piiranguid.
Kõik töödeks vajalikud tingimused kirjeldab Keskkonnaamet nõusolekul, registreeringul või keskkonnaloal.
Üldjuhul ei tohi veekogus teha töid järgmistel aegadel:
- kalade aktiivsel rände- ja kudeajal meres 1. märtsist 31. maini ja 15. septembrist 31.detsembrini;
- kalade aktiivsel rände- ja kudeajal Peipsi järvel 15. märtsist 10. juunini ja teistel siseveekogudel 15. märtsist 31. maini.
- Lõheliste elupaigana kaitsealustes jõgedes tuleb veesiseseid töid vältida 15. septembrist 31. detsembrini.
- Töödega ei tohi segada ka veelindude pesitsust, ajavahemikus 1. aprillist kuni 31. juulini.
- Ka kahepaiksed on veekogude tavalised elanikud. Nende vaatest tuleks vältida töid kevadest augusti lõpuni. Parim aeg tiigi hooldustöödeks on septembrist novembrini, kui enamik kahepaikseid on tiigist lahkunud.
Hooldustööd
- Sette eemaldamiseks veekogu korrashoiu eesmärgil on vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Registreering on vajalik, kui setet eemaldatakse rohkem kui 5 m3. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut saab taotleda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.
Korrastamist võivad vajada eeskätt inimtegevusest otseselt mõjutatud veekogud, näiteks tehisjärved ja paisjärved või veekogud, kuhu juhitakse karjääri- ja kaevandusvesi.
- Kui süvendamiseks kaevatakse veekogust välja pinnast rohkem kui 5 m3, on vaja taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.
- Kui süvendada soovitakse merd, siis on registreeringut vaja 50 - 100 m3 kaevamise korral.
- Kui meres süvendamise maht ületab 100 m3, on vaja taotleda keskkonnaluba.
Nii veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu kui keskkonnaloa saab taotleda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.
Süvendamise all mõistetakse veekogu põhjast setendi eemaldamist. Süvendamiseks ei loeta maaparandussüsteemi rajatiste, näiteks kraavide hooldamiseks vajalikke hoiutöid. Süvendamiseks ei loeta rekonstrueerimist, kui sellega jäädakse esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuse piiresse.
Süvendamine võib olla vajalik, kui veekogu soovitakse kaevata sügavamaks - näiteks supluskoha rajamiseks olemasolevasse veekogusse. Süvendamine võib olla vajalik ka olemasoleva veekogu laiendamiseks.
- Roostiku niitmiseks ei ole keskkonnaluba vaja.
- Kui roostikku eemaldatakse aga ekskavaatori abil koos juurestikuga, siis vajab selline tegevus sõltuvalt eemaldatava pinnase või sette mahust ja asukohast kas registreeringut või keskkonnaluba. Mõlemat saab taotleda infosüsteemis KOTKAS. Registreering süvendamiseks on vajalik mahust alates 5, mere puhul 50 - 100 m3. Keskkonnaluba on vajalik mere puhul alates mahust 100 m3 ja rohkem. Sette eemaldamisel on registreering vajalik alates mahust 5 m3 ja rohkem.
- Kaldajoone muutmiseks tuleb alati taotleda keskkonnaluba. Roostik laiub tihti veekogu kalda äärtes. Selleks, et tahtmatult ei muudetaks roostiku eemaldamisel veekogu kaldajoont ja ei kahjustataks kallast, tuleb tegevust hoolikalt planeerida ja läbi mõelda. Planeerija ja tööde tegija peavad ühtmoodi aru saama sellest, kustkaudu veekogule ligi pääseb, kust maalt võib roostikku eemaldada ning kus asub kaldajoon.
Pane tähele! Veetaimestikku, sh pilliroogu on kõige mõttekam eemaldada sügisel, alates augustikuust. Taimestiku niitmine on kõige suurema mõjuga neil perioodidel, mil süsivesikuid taime võsudes on vähe. Teadaolevalt on selliseid perioode enamikul liikidel kaks: enne õitsema hakkamist, mil süsivesikuid kulutatakse õitesse või õisikutesse; ning suve lõpul-sügisel, kui süsivesikud liiguvad risoomidesse või vegetatiivse paljunemis eest vastutavatesse taimeosadesse.
Pilliroo talvine niitmine jää pealt teda ei nõrgesta, küll aga mõjub kaldaveetaimedele suvine või sügisene vee alt niitmine, mille tagajärjel lõpeb risoomide õhustamine ning vee alla jäävad osad hakkavad mädanema. Samas aga vähendab mädanevate juurikate ja tüügaste mass vee hapnikusisaldust ning lisab biogeene. Väljajuurimist on kõige otstarbekam teha siis, kui taimed on täies kasvuhoos ning pole veel tekkinud küpseid seemneid, talipungi ega muid paljunemise ja talvitumise vahendeid.
Veekogu hooldustööd kaitstaval alal
Kui veekogude hooldust, sealhulgas roostiku eemaldamist kavandatakse kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis või kaitstavate liikide leiukohtades, tuleb lähtuda looduskaitseseadusest ning konkreetse kaitstava ala kaitse-eeskirjas sätestatud piirangutest.
Sõltuvalt kehtivast kaitsekorrast võib tegevus (sealhulgas hooldustööde käigus loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine) vajada Keskkonnaameti luba. Kuid ka juhul kui Keskkonnaameti luba ei ole otseselt vajalik, peab tööde tegija tagama, et tema tegevus loodusväärtusi ei kahjusta.
Juhul, kui veekogu hooldustöid soovitakse teha kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, on soovitav loodusväärtuste tahtmatu kahjustamise vältimiseks kõik plaanitavad tööd Keskkonnaametiga kooskõlastada. Selleks tuleks saata e-kiri aadressil info@keskkonnaamet.ee. Sarnaselt soovitame käituda rangelt kaitstavate liikide leiukohtades. Kooskõlastamisel saavad Keskkonnaameti spetsialistid anda ka soovitusi tööde tegemiseks parima aja ja viisi kohta.
Kaitstavate alade kohta leiab informatsiooni Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardirakendusest.
Veerežiimi muutmine, näiteks looduslike kivide eemaldamine merest
Kui on vaja teha mistahes töid veekogus ja on alust arvata, et see võib muuta veerežiimi, tuleb tegevuseks esitada keskkonnaloa taotlus. Kui ei osata hinnata kas veerežiimi muutus tekib või mitte, siis igal juhul tuleks oma soovid enne töödega alustamist Keskkonnaameti spetsialistiga üle rääkida või esitada keskkonnaloa taotlus veekogu veerežiimi oluliseks muutmiseks. Loa taotluse alusel saab Keskkonnaameti spetsialist hinnata kas luba tegevuseks on vajalik või mitte.
Tegevusi, mis põhjustavad veekogus olulise veerežiimi muutuse, saab lubada vaid keskkonnaloa alusel.
Selliseid tegevusi väga tihti ei tehta ja lähiminevikust sellist keskkonnaluba ei leiagi. Küll on võimalik siin näitena tuua juhtum, kus merest sooviti eemaldada looduslikult seal olevaid kive ohutu surfiala loomiseks. Looduslikud kivid on aga osa merepõhjast, mõjutavad lainetust ja veerežiimi, millel omakorda on mõju mere- ja kaldaprotsessidele. Sellise tegevuse jaoks tuleb taotleda keskkonnaluba veerežiimi muutmiseks. Sõltuvalt tegevuse täpsematest asjaoludest (mida konkreetselt teha soovitakse ja kuidas) võib olla vajalik ka veekeskkonnariskiga tegevuse registreering või keskkonnaluba süvendamiseks.
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 16.10.2025
