Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldus

Kohaliku omavalitsuse üksuse peamine jäätmehoolduse eesmärk on korraldada segaolmejäätmete kogumine. Jäätmehoolduseeskiri, jäätmekava või jäätmeveo hanke dokumendid saadetakse Keskkonnaametile arvamuse esitamiseks, et aidata teadmistega kaasa regionaalsetest vajadustest lähtuvate jäätmehooldusküsimuste lahendamisele.

Riigi jäätmekava 2014-2020 on Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava, mille eesmärk on süsteemselt korrastada ning korraldada jäätmehooldust kõigil valdkonna tasanditel: kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekava strateegia rakendab jäätmehierarhia põhimõtet. Riigi jäätmekava 2014-2020 seonduv materjal on Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

Keskkonnaametile arvamuse andmiseks saatke kiri aadressile info@keskkonnaamet.ee.

    Kohaliku omavalitsuse      jäätmehoolduseeskiri

    Jäätmehoolduseeskiri kinnitatakse volikogu määrusega ja seatakse detailsemad nõuded:

    • mil viisil peavad jäätmetekitaja ja jäätmekäitleja jäätmeid kokku koguma ja käitlema
    • nõuded kogumisviiside ja -mahutite kohta
    • korraldatud jäätmeveoga seotud tingimused jäätmeveo piirkonna suuruse ja veetavate jäätmeliikide kohta

    Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitage arvamuse avaldamiseks:

    • Keskkonnaametile
    • Terviseametile: tervishoiuteenuse osutaja ja sellega seotud jäätmete käitlemise kord
    • maakondlikele veterinaarkeskustele: veterinaarteenuse osutaja ja sellega seotud jäätmete käitlemise kord 

    Kohaliku omavalitsuse jäätmekava

    Jäätmekava koostamisel ja uuendamisel tuleb juhinduda riiklikust arengukavast, seades kohalikul tasandil jäätmevaldkonna arendamise eesmärgid ja pannes paika tegevuskava.

    • Peamised eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu suurendamine ning jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine.
    • Kohalikul tasandil tähendab see eelkõige panustamist elanikkonna teadlikkuse tõstmisesse ning jäätmete liigiti kogumise arendamisse.
    • Erilist tähelepanu nõuvad biolagunevad jäätmed, sest nii köögi- ja sööklajäätmete, kui ka aia- ja haljastusjäätmete liigiti kogumine ei ole kõikides omavalitsustes veel toimima hakanud.

    Jäätmekavas tuleb kindlasti tuua välja tähtajad kõikide jäätmete liigiti sortimise ja arendamise kohta, mis on välja toodud „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ määruses.

    Korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumendid

    Korraldatud jäätmevedu on üks kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduse meetmetest, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmete liigiti kogumise kvaliteeti.

    Elanike jäätmete liigiti kogumise soodustamiseks ning võimalikult mugava võimaluse pakkumiseks on KOV kohustatud korraldama riigihanke iseseisvalt, koostöös teiste KOV-i üksuste või asutustega korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks.

    • Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu riigihanke alusdokumendid esitatakse enne riigihanke alustamist Keskkonnaametile seisukohavõtuks.
    • Keskkonnaamet esitab vajadusel kahe nädala jooksul riigihanke alusdokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud nende täiendamiseks või muutmiseks.
    • Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldust reguleerib JäätS 4. peatükk.

    Lisainfo

    Jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatakse järgmised nõuded:

    1. jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nt kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine;
    2. jäätmetest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise, või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;
    3. biojäätmete kompostimise nõuded;
    4. kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
    5. korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
    6. elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra;
    7. kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;
    8. korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded;
    9. jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;
    10. järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
    11. kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded;
    12. jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa;
    13. jäätmete kogumise korraldus hajaasustusalal;
    14. suurjäätmete kogumiskohad, mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 kilomeetri kaugusel.

    Sortimismääruse § 3 lg 2 kohaselt tuleb olmejäätmete sortimisel tekkekohas liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:

    1) paber ja kartong (20 01 01);
    2) plastid (20 01 39);
    3) metallid (20 01 40);
    4) klaas (20 01 02);
    5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
    6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
    7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
    8) pakendid (15 01), sealhulgas
        a. paber- ja kartongpakendid (15 01 01),
        b. plastpakendid (15 01 02),
        c. puitpakendid (15 01 03),
        d. metallpakendid (15 01 04),
        e. komposiitpakendid (15 01 05),
        f. klaaspakendid (15 01 07),
        g. tekstiilpakendid (15 01 09) ja
        h. muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
    9) puit (20 01 38);
    10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
    11) suurjäätmed (20 03 07);
    12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
    13) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

    Küsimuste korral pöördu:

    Helen Akenpärg

    peaspetsialist

    Viimati uuendatud 28.07.2021