Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldus

Kohaliku omavalitsuse üksuse peamine jäätmehoolduse eesmärk on korraldada segaolmejäätmete kogumine. Jäätmehoolduseeskiri, jäätmekava või jäätmeveo hanke dokumendid saadetakse Keskkonnaametile arvamuse esitamiseks, et aidata teadmistega kaasa regionaalsetest vajadustest lähtuvate jäätmehooldusküsimuste lahendamisele.

Riigi jäätmekava 2014-2020 (pikendatud kuni 2022 lõpuni) on Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava, mille eesmärk on süsteemselt korrastada ning korraldada jäätmehooldust kõigil valdkonna tasanditel: kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekava strateegia rakendab jäätmehierarhia põhimõtet. Riigi jäätmekava 2014-2020 seonduv materjal on Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

Keskkonnaametile arvamuse andmiseks saatke kiri aadressile info@keskkonnaamet.ee.

    Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on korraldada jäätmete liigiti kogumine (sh tehnilised nõuded kogumismahutitele ning avalike kogumismahutite kasutamine). Jäätmehoolduseeskiri kinnitatakse volikogu määrusega ja seatakse detailsemad nõuded:

    • mil viisil peavad jäätmetekitaja ja jäätmekäitleja jäätmeid kokku koguma ja käitlema
    • nõuded kogumisviiside ja -mahutite kohta
    • korraldatud jäätmeveoga seotud tingimused jäätmeveo piirkonna suuruse ja veetavate jäätmeliikide kohta

    Jäätmehoolduseeskiri peab kindlasti sisaldama: 

    • paberi ja kartongi-, plastide-, metallide-, klaasi-, biolagunevate jäätmete-, bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete-, pakendite-, puidu-, tekstiili-, suurjäätmete- (nt mööbel), probleemtoodete- (nt elektroonikaseadmed) ja ohtlike jäätmete kogumise korraldust;
    • jäätmete kogumiskohta või -kohti, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;
    • jäätmete liigiti kogumise arendamise nõudeid koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa;
    • teavet ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiskohtadest ja liigiti kogumisest;
    • biojäätmete tekkekohalt kogumist olenemata korterite, istekohtade, töötajate arvust (hiljemalt 31. detsember 2023);
    • tekstiilijäätmete liigiti kogumise korraldamist (hiljemalt 1. jaanuar 2025). 

    Loetletud ja teisi Jäätmeseaduses § 39 väljatoodud punkte peab jäätmehoolduseeskiri sisaldama alates eeskirja muutmisest, kuid mitte hiljem kui 2023 aasta 31.detsembrist.

    Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitage arvamuse avaldamiseks:

    • Keskkonnaametile

    • Terviseametile: tervishoiuteenuse osutaja ja sellega seotud jäätmete käitlemise kord

    • Maakondlikele veterinaar-keskustele: veterinaarteenuse osutaja ja sellega seotud jäätmete käitlemise kord 

    Jäätmekava koostamisel ja uuendamisel tuleb juhinduda riiklikust arengukavast, seades kohalikul tasandil jäätmevaldkonna arendamise eesmärgid ja pannes paika tegevuskava.

    Jäätmekava peab kindlasti sisaldama:

    • ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olme- ja biolagunevate jäätmete liigiti kogumist, ladestamise vähendamise saavutamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid;
    • pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava;
    • asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtmäärasid;
    • prügistamise, sh mereprügi tekkimise vähendamise ja koristamise meetmeid;
    • kui soovitakse teha erandid liigiti kogumisel, tuleb seda käsitleda, analüüsida ja põhjendada jäätmekavas. Kui erandite tegemist ei ole jäätmekavas, siis ei ole see ka lubatud.

    Loetletud ja teisi Jäätmeseaduses § 42 väljatoodud punkte peab jäätmekava sisaldama alates jäätmekava muutmisest, kuid mitte hiljem kui 2023 aasta 31.detsembriks.

    Jäätmekavas tuleb kindlasti tuua välja tähtajad kõikide jäätmete liigiti sortimise ja arendamise kohta, mis on välja toodud „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“  määruses. 

    Korraldatud jäätmevedu on üks jäätmehoolduse meetmetest, mille eesmärk on vähendada jäätmeteket ja tõsta jäätmete liigiti kogumise (sh biojäätmed) kvaliteeti.

    Korraldatud jäätmevedu peab sisaldama:

    • biojäätmete liigiti kogumist tekkekohal;
    • peab täitma olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve;
    • käitluskohta või – kohti, kus on tagatud jäätmete ringlussevõtt;

    Eelpool nimetatud ning teisi Jäätmeseaduse § 66 - § 66 toodud punkte peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama alates uutest korraldatud jäätmeveo hangetest, kuid mitte hiljem kui 31. detsember 2025.


    Mida rohkem jäätmeliike omavalitsus korraldatud jäätmeveoga käitluskohta ringlussevõtuks hõlmab, seda paremini saavutab nõutud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Taaskasutamisel energia saamiseks piiratud ulatuses põletamise ja kõrvaldamisega sihtarve ei saavutata.

    Elanike jäätmete liigiti kogumise soodustamiseks ning võimalikult mugava võimaluse pakkumiseks on KOV kohustatud korraldama riigihanke iseseisvalt, koostöös teiste KOV-i üksuste või asutustega korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks.

    • Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu  riigihanke alusdokumendid esitatakse enne riigihanke alustamist Keskkonnaametile seisukohavõtuks.
    • Keskkonnaamet esitab vajadusel kahe nädala jooksul riigihanke alusdokumentide kättesaamisest arvates ettepanekud nende täiendamiseks või muutmiseks.
    • Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldust reguleerib JäätS 4. peatükk.
       

    Lisainfo

    Jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatakse järgmised nõuded (Jääts § 71 lg 2):

    1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus ning sellega seotud tehnilised nõuded (kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine);
    11) Jääts § 36 lõike 5 alusel kehtestatud olmejäätmete liigiti kogumise kord;
    2) jäätmetest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise, või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sh olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;
    21) biojäätmete kompostimise nõuded kompostimise tagamiseks;
    3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
    4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
    5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmise kord;
    6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord;
    7) ehitus- ja lammutusjäätmete, sh tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste, plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohad ning käitlemise nõuded;
    8) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada, sealhulgas annab teavet korduskasutuseks ettevalmistamise kohtadest;
    9) järelevalve korraldus jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
    10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, va prügila järelhoolduse nõuded;
    11) jäätmete liigiti kogumise arendamise nõuded koos liigiti kogumise tähtaegadega jäätmeliikide kaupa ja Jääts § 31 lõike 6 alusel ettenähtud erandid;
    12) jäätmete kogumise korraldus hajaasustusalal;
    13) suurjäätmete kogumiskohad, mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 km kaugusel.

    Jäätmekava koostamisel ja iga 5 a järel ajakohastamisel juhindu Jäätmeseaduse § 42 lõikest 3:

      1) tekkivate jäätmete koguseid liikide ja päritolu kaupa ning hinnangut jäätmevoogudele tulevikus;
      2) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;
      3) jäätmete liigiti kogumise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa ning asjakohasel juhul käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel tehtud erandeid;
      4) analüüsi, mis tõendab väidetavaid vabastamise asjaolusid ja nende aluste esinemist, kui käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel nähakse ette erand teatud jäätmete liigiti kogumisest vabastamiseks;
      5) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide ja käitlemistaristu kirjeldust;
      6) hinnangut vajadusele luua uusi kogumissüsteeme, võttes arvesse, milliseid materjale ja millistes piirkondades liigiti kogutakse ja milliseid erandeid on käesoleva seaduse § 31 lõike 6 alusel tehtud ning milliseid meetmeid võetakse liigiti kogumise parandamiseks;
      7) jäätmehoolduse rahastamist;
      8) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust;
      9) ülevaadet jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse kirjeldust;
      10) ülevaadet üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teavitamiskampaaniate korraldamisest;
      11) andmeid minevikus saastunud jäätmekäitluskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
      12) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust;
      13) ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid;
      14) pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava;
      15) asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtarvusid, sealhulgas tekkivate jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta ning kõrvaldatavate või energia tootmiseks kasutatavate olmejäätmete kohta;
      16) prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid.

    Loe lisaks Keskkonnaministeeriumi jäätmepaketi kohta. 

    Sortimismääruse § 3 lg 2 kohaselt tuleb olmejäätmete sortimisel tekkekohas liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:  

      1) paber ja kartong (20 01 01);
      2) plastid (20 01 39);
      3) metallid (20 01 40);
      4) klaas (20 01 02);
      5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
      6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
      7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
      8) pakendid (15 01), sealhulgas:

    • paber- ja kartongpakendid (15 01 01),
    • plastpakendid (15 01 02),
    • puitpakendid (15 01 03),
    • metallpakendid (15 01 04),
    • komposiitpakendid (15 01 05),
    • klaaspakendid (15 01 07),
    • tekstiilpakendid (15 01 09)
    • ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;

      9) puit (20 01 38);
      10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
      11) suurjäätmed (20 03 07);
      12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
      13)  ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

    Kohaliku omavalitsuse üksus võib jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ette näha erandi jäätmete (biojäätmete, paberi-, papi-, metalli-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmete ning kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete) liigiti kogumises, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

    •  teatavat liiki jäätmete koos kogumine ei vähenda võimalusi neid korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid taaskasutamistoiminguid, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga;
    •  liigiti kogumine ei ole keskkonna jaoks parim lahendus, võttes arvesse vastavate jäätmevoogude juhtimise üldist keskkonnamõju;
    •  liigiti kogumine ei ole jäätmekogumise häid tavasid arvestades tehniliselt võimalik;
    •  liigiti kogumine tekitaks ebaproportsionaalselt suuri majanduslikke kulusid, kui võtta arvesse segaolmejäätmete kogumise ja töötlemisega kaasnevaid keskkonna- ja tervisekahju kulusid, võimalusi jäätmekogumist ja -töötlust tõhustada, teisese toorme müügist saadavat tulu ning saastaja maksab põhimõtte ja tootja laiendatud vastutuse rakendamist.

    Koolitusmaterjalide eesmärk on täiendada kohalike omavalitsuste spetsialistide teadmisi keskkonnateemadel ning tugevdada koostööd riigiasutuste ja omavalitsuste vahel. Koolitusmaterjalid leiab siit.

    Küsimuste korral pöördu:

    Helen Akenpärg

    peaspetsialist

    Viimati uuendatud 14.09.2021