Strateegilised planeerimisdokumendid on planeeringud, arengukavad, strateegijad, tegevuskavad vm dokumendid, mis vastavad KeHJS § 31 kriteeriumitele.
KSH menetluses on mõiste "keskkonnamõju" tähendus laiem, kui vaid looduskeskkonnale avaldatav mõju. KSH-s hinnatakse mõju nii loodus-, sotsiaal-, majandus- kui ka kultuurilisi keskkonnaaspekte arvestades.
Planeeringute KSH menetlus toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Teiste strateegiliste planeerimisdokumentide KSH menetluste läbiviimisel tuleb lähtuda KeHJS sätestatud korrast.
Otsustaja KSH menetluses on KSH algataja. Selleks on siis kas kohalik omavalitsus või muu strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja.
Kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb KSH käigus läbi viia nn Natura-hindamine.
Juhul, kui strateegilisel planeerimisdokumendil on tõenäoliselt piiriülene mõju, tuleb mõjutatav riik kaasata mõjude hindamisse ehk läbi viia piiriülene KSH.
Täpsemat infot ja juhiseid KSH menetluse läbiviimise kohta leiad ka Kliimaministeeriumi ja ruumise planeerimisega seotud küsimustele ruumilise planeerimise portaalist.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH
Keskkonnaamet on KSH menetlustes asjaomane asutus, keda kaasatakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatule KSH erinevates menetlusetappides.
Keskkonnaametile tuleb esitada
- seisukoha andmiseks KSH eelhinnang ning KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu (enne otsuse tegemist),
- arvamuse avaldamiseks KSH väljatöötamise kavatsus ja planeeringu lähteseisukohad,
- ettepanekute esitamiseks KSH aruande eelnõu koos planeeringu eelnõuga,
- teade avalike väljapanekute toimumisest,
- kooskõlastamiseks planeeringulahendus ning KSH aruande eelnõu.
Keskkonnaamet on KSH menetlustesse kaasatud kui looduskeskkonna hea käekäigu eest seisja. Seisukohti ja otsuseid annab Keskkonnaamet vaid oma pädevusse jääva osas.
- KSH on kohustuslik planeerimisseaduses (PlanS) ning KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide korral.
Nende puhul eeldatakse olulise keskkonnamõju kaasnemist ning KSH algatatakse selle vajadust põhjendamata.
- Teatud juhtudel algatatakse KSH eelhindamise tulemusena.
Kui kavandatakse KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud tegevusi või koostatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev (PlanS § 142 lõige 1 ), peab otsustaja koostama KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidele vastav eelhinnang.
Kui KSH ei ole kohustuslik, siis see ei tähenda, et KSH ei ole kindlasti vajalik. Kui kohustuslik mõju hindamine pole nõutav, siis tuleb seadustes sätestatud juhtudel anda eelhinnang selle kohta, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning selle põhjal otsustada KSH vajalikkuse üle.
KSH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda PlanS-s ja KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel. KSH eelhinnangu koostamisel tuleb lähtuda KeHJS § 33 lõigetes 3-5 nimetatud kriteeriumidest.
NB! KSH vajalikkuse üle otsustamisel on mitu erandit, mis tuleb KeHJS-st alati üle kontrollida. Näiteks võib mõju jätta hindamata, kui tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine ja mõju hindamine võib selle eesmärgi saavutamist kahjustada. Selle näite korral otsustab keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise üle Vabariigi Valitsus. See erand ei kehti Natura 2000 võrgustiku alade korral.
KSH vajalikkuse üle otsustab (sh annab eelhinnangu) strateegilise planeerimisdokumendi (SPD - planeering, arengukava, strateegia, tegevuskava jmt) koostamise korraldaja selle koostamise käigus.
Eelhinnangu andmisel ja selle põhjal KSH vajalikkuse üle otsustamisel tuleb küsida asjaomaste asutuste seisukohta, et eelhinnangu andmisel ja otsustamisel oleks kindlasti kaalutud kõiki olulisi mõjusid.
KSH eelhinnangu ja otsuse eelnõu näidis
Asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine
Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi seisukohta tuleb küsida, kui strateegilise planeerimisdokumendiga võib kaasneda piiriülene keskkonnamõju või kui strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Kõigil teistel juhtudel on asjaomaseks asutuseks Keskkonnaamet.
Enamikel juhtudel piisab teema- ja detailplaneeringute korral sellest, kui pöördutakse Keskkonnaameti poole. Samas on olukordi, kus asjaomaste asutuste hulka kuuluvad mõlemad – nt, kui tegemist on piiriülese mõju hindamisega (kaasatav: Keskkonnaministeerium) ning kavandatav tegevus avaldab eeldatavalt ka mõju Natura 2000 võrgustiku alale (kaasatav: Keskkonnaamet).
KSH algatamise või mittealgatamise otsust tehes ja lõplikku eelhinnangut koostades peab otsustaja arvestama asjaomaste asutuste seisukohta või põhjendama, miks sellega ei arvestatud.
Kui eelhinnangut ei pea andma, nt KSH on kohustuslik, siis ei pea Keskkonnaametiga (ja teiste asjaomaste asutustega) konsulteerima.
Keskkonnaametile tuleb KSH algatamise vajalikkuse kohta seisukoha andmiseks saata aadressile [email protected]:
- kaaskiri-taotlus;
- eelhinnangu eelnõu;
- KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Keskkonnaamet analüüsib taotluse läbivaatamisel, kas eelhinnangu eelnõus on kõik olulised aspektid arvesse võetud ning kas KSH algatamine on vajalik või mitte. Keskkonnaamet annab hinnangu lähtudes oma pädevusest, seega arvestades mõju looduskeskkonnale.
KSH menetlus on jaotatud etappideks.
- KSH programmiga pannakse paika, milliseid mõjusid tuleb KSH-s hinnata ehk millised mõjud KSH aruandes kajastamist peavad leidma.
- KSH aruanne annab ülevaate KSH menetlusest, teostatud uuringutest/ hinnangutest/ ekspertarvamustest ning annab otsustajale infot, millise kavandatava lahendusega (kas algne taotlus või mõni alternatiivne lahendus) tasub planeerides edasi minna, sest sellega kaasnevad mõjud ümbritsevale on kõige väiksemad või paremini leevendatavad.
Täpsemat infot ja juhiseid KSH menetluse läbiviimise kohta leiad Kliimaministeeriumi kodulehelt ja ruumilise planeerimisega seotud küsimustele ruumilise planeerimise portaalist .
Loe lisaks
Viimati uuendatud 11.04.2024