Õhusaasteluba

Oluline osa Keskkonnaameti tegevusest on seotud õhusaastelubade andmisega, mille eesmärgiks on ennetada saasteainetest tulenevat kahjulikku mõju inimesele, tema heaolule ning looduskeskkonnale. Õhusaasteloaga määratakse saasteained ja nende kogused, mille ulatuses on ettevõttel õigus saasteaineid välisõhku väljutada.

Loakohustuse tuvastamisel rakenduvad põhiliselt kaks loogikat

  • käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse aasta jooksul saasteaineid koguses, mis ületab määruse nr 67 lisas nimetatud künniskogust.
    • Kui vähemalt ühe saasteaine või saasteainete grupi osas künniskogust ületatakse, on vaja taotleda õhusaasteluba.
  • Sellisteks käitisteks on nt puidu- ja metallitööstus ettevõtted, kus kasutatakse erinevaid viimistluskemikaale, mis sisaldavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ).
  • Lisaks on mitmeid teisi käitise tegevusi, kus tuleb ettevõttel hinnata, kas tegevusteks on vaja taotleda õhusaateluba, nt maavara kaevandamine, killustiku tootmine, jäätmete purustamine, reoveepuhastuse ja -setete ladustamine jne.
  • Lisaks tuleb silmas pidada, kas määruses nr 67 toodud künniskogused on kehtestatud konkreetsele saasteainele või siis ainerühmale. Näiteks arvutatakse osakeste kõik fraktsioonid kokku, samas raskmetallid ja nende ühendid igaüks eraldi. Loe täpsemalt vastavast Keskkonnaameti juhendist - 
NB! Põletuseadmete puhul, bensiini laadimisel ja veise-, sea- ja linnukasvatuse puhul rakendub vaid § 3 ehk tegevusepõhised künnisvõimsused.
  • Käitises on põletusseade, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Välja arvatud kui põletusseade töötab alla 500 töötunni aastas, siis tuleb põletusseade registreerida.
  • Terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või suurem.
  • Loomakasvatuse korral on käitises:
    • seakasvatusel nuumsigade kohtade arv 1000 või enam;
    • veisekasvatusel piimalehmade kohtade arv 300 või enam;
    • kodulinnukasvatusel linnukohtade arv 30 000 või enam.
NB! Sigade ja veiste kasvatamise korral arvutatakse looma kohtade arv kasutades erinevaid tegureid. Vaata määruse nr 67 § 3 lg 5.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” on kehtestatud tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on nõutav õhusaasteluba.

NB! Õhusaasteluba on nõutav olenemata määruses nr 67 kehtestatud künniskogustest või künnisvõimsustest, kui õhukvaliteedi taseme määramisel on tuvastatud, et käitise heiteallikatest väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab saasteaine kohta määruse nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise väljaspool käitise tootmisterritooriumi.

NB! Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba.

Loe õhusaasteloa taotlemisest ja menetlemisest täpsemalt siit.

  • Keskkonnakaitseluba omav paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema heiteallikast ei paiskuks välisõhku rohkem saasteaineid, kui loas lubatud. Saasteainete lubatud heitkogused (sh maksimaalne hetkeline heitkogus) määratakse loale selliselt, et kõikidest ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku paisatud saasteainete kogused ei ületaks väljaspool tootmisterritooriumit vastavaid õhukvaliteedi piirväärtusi.
  • Juhul, kui peale loa andmist ja käitise tööle hakkamist selgub, et piir- või sihtväärtust siiski tõenäoliselt ületatakse, nõuab Keskkonnaamet loa omajalt saasteainete vähendamise tegevuskava. See esitatakse heakskiitmiseks Keskkonnaametile, kes saadab kava arvamuse avaldamiseks omakorda kohalikule omavalitsusele. Kava peab tagama, et peale ettenähtud meetmete rakendamist jääb saasteaine sisaldus õhus väljaspool tootmisterritooriumit alla piir- või sihtväärtuse. 

Põhilised seadused:

Atmosfääriõhu kaitse seadus Tööstusheite seadusKeskkonnaseadustiku üldosa seadusHaldusmenetluse seadus

Õhusaasteloa ja registreeringu künniste määrused:

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"Keskkonnaministri 19.12.2016 määrus nr 60 "Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm"

Keskkonnaloa taotlusele esitatavad nõuded:

Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"

Aastaaruandlus:

Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 68 "Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord"

Õhukvaliteet, piir- ja sihtväärtused, müra ja lõhn:

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid" Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed"

Keskmise võimsusega põletusseadmed:

Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 "Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid"

Saasteainete heitkoguste arvutamine:

Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" Keskkonnaministri 01.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhu väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid"Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66 "Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid"Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid"

Abikalkulaator aitab hinnanguliselt tuvastada kivi- ja puidujäätmete käitlemisel eralduvat tahkete osakeste heidet.

Abikalkulaator aitab hinnanguliselt tuvastada reoveepuhastusjaamadest eralduvat saasteainete heidet.

Lenduvate orgaaniliste ühendite arvutamine
Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidu saanud metoodika LOÜ-de sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega.

Juhendmaterjal "Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised. Tööstusheite seaduse 5. peatüki mõistes"

Keskkonnaministeeriumi poolt heakskiidu saanud metoodika LOÜ-de sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega.

Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuuri (US EPA) poolt avaldatud metoodikate kogum (ehk AP-42)

Metoodikate kogumist on võimalik leida erinevaid metoodikaid saasteainete heitkoguste väljaarvutamiseks tegevuste puhul, millel puudub riiklik arvutusmetoodika.

EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) heitkoguste määramise metoodika. 

Juhend on välja töötatud UNECE/EMEP (United Nations Economic Comission for Europe/European Monitoring and Evaluation Programme) heitkoguste inventuuri juhtgrupi poolt. Juhendist on võimalik leida erinevaid metoodikaid saasteainete heitkoguste väljaarvutamiseks tegevuste puhul, millel puudub riiklik arvutusmetoodika.

Teatud juhtudel on võimalik loa või registreeringu taotluses, LHK projektis ja loal või tõendil heiteallikaid grupeerida, et parandada jälgitavust ning lihtsustada erinevate osapoolte ülesandeid.

Juhend kliendile, kuidas täita õhusaasteloa taotluse ja LHK projekti tabeleid.


Juhendmaterjal keemilistele puhastusteleSelleks, et aidata rakendada tööstusheite seaduse 5. peatükiga sätestatud nõuete täitmist. Materjal hõlmab keskkonnaalast nö parimat praktikat ja lahustite kasutuskava näidist koos juhendiga. Kemikaalidega kaasas käivad ohutuskaardid peavad olema eesti keeles.

Juhul, kui osutub vajalikuks teostada käitises välisõhu kvaliteedi või heite mõõtmisi, tuleb silmas pidada teatud nõudeid ja põhimõtteid. Juhul, kui seda tehtud ei ole, võib tekkida olukord, kus Keskkonnaamet ei saa mõõtmistulemusi aktsepteerida.

Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutav üldine juhend.

Keskkonnamüra, ennekõike tööstusmüra käsitlev juhend. Juhendi eesmärk on anda ülevaade müra käsitlusest keskkonnaalastes õigusaktides, suuniseid müra teema käsitlemise osas keskkonnakaitseloa menetlemisel ja haldamisel. 

Seisukoht, kuidas arvestada tsükloniga ja leida sellise püüdeseadmega põletusseadmele saasteaine heide.

 LHK projekti koostamisel korduma kippuvad küsimused ja vastused.

Viimati uuendatud 21.07.2021