Registreeringud ja raie veekaitsevööndis

Veekeskkonnariskiga tegevus on tegevus, mis võib tekitada kahju veekeskkonnale, kuid ei ole sedavõrd ohtlik ning suure mõjuga, et selle tegemiseks oleks vaja vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba. Sellisele tegevusele tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, mida edaspidi on nimetatud ka lihtsalt registreeringuks.

Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis vajab Keskkonnaameti nõusolekut juhul kui see toimub veeseaduses nimetatud veekogude ääres.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering on vajalik sõltuvalt tegevuse mahust või iseloomust. Tegevuse registreerimiseks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus vähemalt üks kuu enne tegevusega alustamist. Kui kavandatakse mitut veekeskkonnariskiga tegevust ja need tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, märgitakse need tegevused ühes taotluses. 

Kui isikul on varasemalt olemas vee erikasutusluba tegevuseks, milleks veeluba enam olema ei pea, kuid millega kaasneb registreerimise kohustus, võib ta esitada Keskkonnaametile taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks ja vastava tegevuse registreerimiseks.

Registreeringu taotlemisel võib olla vajalik läbi viia eelhinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumiseks või keskkonnamõju hindamine.

Vee taotlused

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemise kohta leiad infot vee taotluste lehelt.

Loe lähemalt

Registreeringu taotleja peab esitama sõltuvalt taotletavast tegevusest järgmist:

  • kavandatava tegevuse kirjeldus, eesmärk ja põhjendus;
  • kavandatava tegevuse iseloomustus ja tehniline kirjeldus koos ligikaudsete mahtudega;
  • kavandatava tegevuse asukoha koordinaadid ja kirjeldus;
  • mõjutatava põhjaveekogumi, veekogu või mereosa nimi;
  • andmete olemasolul veekogu keskkonnaregistri number ja kinnistu registriosa number ning katastritunnus;
  • kavandatava tegevuse pinnavee või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule avalduva võimaliku ebasoodsa mõju kirjeldus ja leevendusmeetmed;
  • normaalpaisutustase, kui taotletakse veetaseme alandamise registreerimist;
  • tegevuse elluviimise kavandatav aeg.

Registreeringu taotlemist ja andmist reguleerib lisaks veeseadusele ka Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis 

Tõramaa jõe truup. Foto: Elina Leiner

Süvendamine on veekogu põhjast setendi eemaldamine, välja arvatud juhul, kui see toimub maaparandussüsteemi hooldamise käigus. Setendi alla kuulub nii mineraalne kui orgaaniline materjal.

Veekogu süvendamiseks ei loeta sette eemaldamist veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil. Kuid see tegevus vajab registreeringut alates mahust 5m3.

Süvendamiseks ei loeta inimese poolt paigutatud materjalide veest eemaldamist. Nt tormikahjustuste remont, ohtlike amortiseerunud rajatiste eemaldamine jms.

  • Siseveekogu süvendamine ja veekogusse süvenduspinnase paigutamine vajab registreeringut, kui tööde maht on 5-100 m3. Väiksema mahu korral ei ole registreeringu taotlemine vajalik.
  • Kui süvendatakse meres või paigutatakse süvenduspinnast merepõhja, on registreering vajalik kui tööde maht on vahemikus 50-100 m3. Väiksema mahu korral ei ole registreeringu taotlemine vajalik.
  • Kui tööde maht on suurem kui 100 m3, on vajalik keskkonnaluba. Loe edasi Veevaldkonna keskkonnaluba

Veekogu põhja paigaldatav süvenduspinnas on samast veekogust või süvendamistööde lähipiirkonnast süvendamise käigus eemaldatud pinnas, mida veekogus kasulikult paigutatakse. 
 

  • 1.oktoobril 2021 jõustunud veeseaduse muudatuse alusel on veekogust sette eemaldamine registreeringut vajav tegevus, kui seda tehakse korrashoiu eesmärgil.
  • Tegevus registreerida kui veekogust, välja arvatud meri, eemaldatakse korrashoiu eesmärgil setet mahuga alates 5m3. Väiksema mahu korral ei ole registreeringu taotlemine vajalik.

Tahke ainena käsitletakse veekogusse ehitamisel paigaldatavaid ajutisi või püsivaid tahkeid materjale. Nt pinnas, liiv, kivid, kruus, rahnud, betoon, metall jms. 

Tahke aine mahu hulka tuleb lugeda kogu tahke materjal, mis paigutatakse veekogusse tavapärasest veepinnast allapoole. Tahke aine mahu hulka ei loeta materjali, mis pärineb sama veekogu samast tööpiirkonnast. 

  • Tahke aine paigutamine veekogusse vajab registreeringut, kui tööde maht jääb vahemikku 5-100 m3. Sellest väiksema mahu korral ei ole registreeringut vaja.
  • Kui maht ületab 100 m3, on töödeks vajalik keskkonnaluba. 

Silla või truubi ehitamiseks on vajalik registreering kui need kuuluvad tee või raudtee koosseisu ja asuvad avalikul või avalikult kasutataval veekogul. Avalikud veekogud on nimetatud veeseaduse § 23 ja avalikult kasutatavad veekogud on nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses nr 116

  • Silla või truubi ehitamine toimub registreeringu alusel mistahes tegevuse mahtude korral, kui sild või truup paikneb avalikul või avalikult kasutataval veekogul. See tähendab, et kui veekogu süvendamise ja/või veekogusse tahke aine paigutamise maht ületab 100m3, on endiselt tegevuseks vaja registreeringut, mitte keskkonnaluba.
  • Kui sild või truup ei asu avalikul või avalikult kasutataval veekogul, siis selle ehitamiseks on vajalik vastavalt tegevuste mahule kas registreering või keskkonnaluba veekogusse tahke aine paigutamiseks ja/või veekogu süvendamiseks. See tähendab, et olulised on veekogu süvendamise ja veekogusse tahke aine paigutamise mahud. Kui maht jääb alla 100m3, on vajalik registreering. Kui maht ületab 100m3, on tegevuseks vajalik keskkonnaluba.
  • Kui sild on võimalik ehitada nii, et ajutiselt ega püsivalt veekogus mingeid töid ei tehta, siis registreeringut ega keskkonnaluba ei ole vaja. 
  • Kui silla või truubi ehitamise käigus on vajalik muuta püsivalt veekogu kaldajoont, võib selleks tegevuseks vajalik olla keskkonnaluba

Vesiviljeluseks on vaja registreeringut juhul, kui toodangu juurdekasv on kuni üks tonn aastas ja vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses.

Registreeringut ei ole vaja, kui juurdekasv on kuni üks tonn, kuid veesüsteem ei ole pinnaveekoguga ühenduses.

Kui toodangu juurdekasv on üle ühe tonni, on vajalik keskkonnaluba. Loe edasi Veevaldkonna keskkonnaluba

Registreering on vajalik kahte tüüpi maasoojussüsteemi puhul:

  • Maasoojussüsteemi paigaldamine veekogusse. Maasoojussüsteemi paigaldamisena veekogusse käsitletakse küttekollektori (küttekontuuri) paigaldamist pinnaveekogu põhja, misjärel kollektor ühendatakse hoones soojuspumbaga. Selline maasoojussüsteem läbib ka veekogu ehituskeeluvööndit, kus ehitamisele kehtivad teatud piirangud. Küttetorustik on tehnovõrk ja seda lubab looduskaitseseadus olemasoleva elamu jaoks rajada. 
    • Kui maasoojussüsteem ei ole mõeldud elamu jaoks, siis looduskaitseseaduse alusel vajab see üld- või detailplaneeringut
    • Kui selline süsteem rajatakse avalikku veekogusse, siis see vajab täiendavalt ka hoonestusluba. 
  • Avatud maasoojussüsteemi läbinud põhjavee juhtimine otse põhjavette. Selle all peetakse silmas maasoojussüsteeme, milles ühest puurkaevust võetakse vett, juhitakse see läbi soojussüsteemi ja seejärel teise puurkaevu kaudu maapõue tagasi. Sellise soojussüsteemi kasutuselevõtuks tuleb taotleda registreering. 

Registreering on võimalik taotleda kahel eesmärgil:

  • Paisutuse likvideerimine tähendab veekogu paisutamise lõpetamist ja veetase alandatakse looduslikule tasemele. 
  • Veetaseme alandamine tasemele, milleks veeluba enam vaja ei ole. See on juhuks, kui paisutustase on võimalik alandada nii, et paisutus osaliselt säilib, kuid selleks ei ole enam keskkonnaluba vaja.  Keskkonnaluba on kohustuslik kui veetaset on tõstetud rohkem kui 1 m, välja arvatud looduskaitseseaduse alusel määratud lõhejõgedel, kus keskkonnaluba on vajalik alates 0,3 m.

Mõlema registreeringu taotlemisel on vajalik küsida kohalikust omavalitsusest seisukoht selleks tegevuseks. 

Kultuuriväärtusega asja uputamiseks on määratud kuus ala: 

  • Tallinna uputusala
  • Abruka uputusala
  • Ruhnu uputusala
  • Käsmu uputusala
  • Pärnu uputusala 
  • Hiiumaa uputusala

Asja uputamine on lubatud veekeskkonnariskiga registreeringu alusel. Tegevus peab olema eelnevalt kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.

Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Kui on vajalik veekaitsevööndis kasutada taimekaitsevahendeid, tuleb selleks eelnevalt taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.

Veekaitsevööndi ulatus on järgmine:

  • Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit
  • teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – kümme meetrit
  • peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter.

Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.

Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel:

  • õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala;
  • supelrand ja supluskoht.

Dispergentide kasutamiseks saastatuse likvideerimiseks või saasteainete leviku takistamiseks veekogus ei ole vaja registreeringut taotleda, vaid Keskkonnaametit tuleb teavitada dispergentide kasutamise kavatsusest sidevahendite kaudu.

Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis

Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis on erand ning peab olema põhjendatud. 

Puu- ja põõsarinde raieks veekogude rannal või kaldal on vajalik Keskkonnaameti nõusolek, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamisel ja hoiutöödel. Tiheasustusalal üksikpuude raieks on vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek.

Miks peab kooskõlastama?

Puittaimestik veekaitsevööndis takistab toitainete ja pinnase sattumist veekogusse, puude juurestik kindlustab veekogu kalda nõlva ja vähendab erosiooni ning puude vari piirab veetaimestiku vohamist ja pakub varju vee-elustikule.

Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv. Loe täpsemalt veeseaduse § 118 ja 121.

Veekaitsevööndi ulatusega on võimalik tutvuda Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduses.

Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendus
Raie veekaitsevööndis Pärnu jõe kallastel. Foto: Karl Adami
Veekaitsevööndi ulatus on:
  • Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit;
  • teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – 10 meetrit;
  • peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – 1 meeter.
Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel:
  • õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala;
  • supelrand ja supluskoht.
ERISUSed:

Taotlemine

Puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks mittemetsamaal tuleb esitada taotlus aadressile info@keskkonnaamet.ee, metsamaal esitada metsateatis register.metsad.ee. Keskkonnaamet vaatab esitatud taotluse läbi 30 päeva jooksul.

Taotluses tuleb võimalikult täpselt kirjeldada, mida soovitakse teha, sh

  • kavandatava raie asukoht (veekogu nimi, katastriüksuse tunnus, võimalusel tegevuse koordinaadid);
  • raiutavate puude liik, arv ja seisukord (ohtlikud, surnud, vette langenud);
  • kavandatava tegevus aeg (algus ja lõpp);
  • teadaolevad looduskaitselised piirangud;
  • raiet ei tohi teostada linnurahu perioodil.

Taotluse juurde lisada asukohta kajastav joonis/kaart planeeritava raie asukohaga.
 

Selgitused

  • Puurinne – enam-vähem sama kõrgusega puude puistu, muuhulgas 
    • ohtlikud puud – murdumisohtlike okste või tüvedega, sageli kahjustatud puud
    • surnud puud ja tüükad – elava võrata puud ja tüükad
    • terved puud – puuduvad nähtavad tüve- ja võrakahjustused
    • vette langenud puud – osaliselt või täielikult vees lebavad puud
  • Põõsarinne – 1-4 meetri kõrgune põõsaste kogum, sh ka kuni 4 m kõrgused puud  (moodustub sageli pajudest, toomingast, sarapuust)
  • Võsa – üldjuhul jäätmaale või raiesmikule tekkiv looduslik kuni 8 cm läbimõõduga peenetüveline ja madalate lehtpuuenamusega kooslus (moodustub sageli pajudest, leppadest) 
     

Viimati uuendatud 13.10.2021