Registreeringud ja raie veekaitsevööndis

Veekeskkonnariskiga tegevus on tegevus, mis võib tekitada kahju veekeskkonnale, kuid ei ole sedavõrd ohtlik ning suure mõjuga, et selle tegemiseks oleks vaja vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba. Sellisele tegevusele tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering, mida edaspidi on nimetatud ka lihtsalt registreeringuks.

Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis vajab Keskkonnaameti nõusolekut juhul kui see toimub veeseaduses nimetatud veekogude ääres.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering on vajalik sõltuvalt tegevuse mahust või iseloomust. Tegevuse registreerimiseks tuleb Keskkonnaametile esitada taotlus vähemalt üks kuu enne tegevusega alustamist. Kui kavandatakse mitut veekeskkonnariskiga tegevust ja need tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, märgitakse need tegevused ühes taotluses. 

Kui isikul on varasemalt olemas vee erikasutusluba tegevuseks, milleks veeluba enam olema ei pea, kuid millega kaasneb registreerimise kohustus, võib ta esitada Keskkonnaametile taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks ja vastava tegevuse registreerimiseks.

Vee taotlused

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluse vormi leiad vee taotluste lehelt. 

Loe lähemalt

Registreeringu taotleja peab esitama taotletava tegevuse kohta järgmist:

  • kavandatava tegevuse kirjeldus, eesmärk ja põhjendus;
  • kavandatava tegevuse iseloomustus ja tehniline kirjeldus koos ligikaudsete mahtudega;
  • kavandatava tegevuse asukoha koordinaadid ja kirjeldus;
  • mõjutatava põhjaveekogumi, veekogu või mereosa nimi;
  • andmete olemasolul veekogu keskkonnaregistri number ja kinnistu registriosa number ning katastritunnus;
  • kavandatava tegevuse pinnavee või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule avalduva võimaliku ebasoodsa mõju kirjeldus ja leevendusmeetmed;
  • normaalpaisutustase, kui taotletakse veetaseme alandamise registreerimist;
  • tegevuse elluviimise kavandatav aeg.

Registreeringu taotlemist ja andmist reguleerib lisaks veeseadusele ka Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis 

Siseveekogu süvendamine ja veekogusse süvenduspinnase paigutamine vajab registreeringut, kui tööde maht on 5-100 m3. Väiksema mahu korral ei ole registreeringu taotlemine vajalik.

Kui süvendatakse meres või paigutatakse süvenduspinnast merepõhja, on registreering vajalik kui tööde maht on vahemikus 50-100 m3. Väiksema mahu korral ei ole registreeringu taotlemine vajalik.

Kui tööde maht on suurem kui 100 m3, on vajalik keskkonnaluba. Loe edasi Veevaldkonna keskkonnaluba

Süvendamine on veekogu põhjast setendi eemaldamine, välja arvatud juhul, kui see toimub maaparandussüsteemi hooldamise käigus. Setendi alla kuulub nii mineraalne kui orgaaniline materjal.

Tahke ainena käsitletakse veekogusse ehitamisel paigaldatavaid ajutisi või püsivaid tahkeid materjale. Nt pinnas, liiv, kivid, kruus, rahnud, betoon, metall jms. 

Tahke aine mahu hulka tuleb lugeda kogu tahke materjal, mis paigutatakse veekogusse tavapärasest veepinnast allapoole. Tahke aine mahu hulka ei loeta materjali, mis pärineb samast tööpiirkonnast. 

Tahke aine paigutamine veekogusse vajab registreeringut, kui tööde maht jääb vahemikku 5-100 m3. Sellest väiksema mahu korral ei ole registreeringut vaja. Kui maht ületab 100 m3, on töödeks vajalik keskkonnaluba. 

Silla või truubi ehitamiseks on vajalik registreering kui need kuuluvad tee või raudtee koosseisu ja asuvad avalikul või avalikult kasutataval veekogul. Avalikud veekogud on nimetatud veeseaduse § 23 ja avalikult kasutatavad veekogud on nimetatud määruses nr 116

Kui sild on võimalik ehitada nii, et ajutiselt ega püsivalt veekogus mingeid töid ei tehta, siis registreeringut ei ole vaja. 

Kui silla või truubi ehitustööde käigus süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga rohkem kui 100m3, ei ole vaja esitada keskkonnaloa taotlust. Silla ja truubi ehitus toimub vaid registreeringu alusel.

Kui silla või truubi ehitamise käigus on vajalik muuta püsivalt veekogu kaldajoont, võib selleks tegevuseks vajalik olla keskkonnaluba. Loe edasi Veevaldkonna keskkonnaluba.

Vesiviljeluseks on vaja registreeringut juhul kui toodangu juurdekasv on kuni üks tonn aastas ja vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses.

Registreeringut ei ole vaja, kui juurdekasv on kuni üks tonn kuid veesüsteem ei ole pinnaveekoguga ühenduses.

Kui toodangu juurdekasv on üle ühe tonni, on vajalik keskkonnaluba. Loe edasi Veevaldkonna keskkonnaluba

Registreering on vajalik kahte tüüpi maasoojussüsteemi puhul:

1) Maasoojussüsteemi paigaldamine veekogusse

Maasoojussüsteemi paigaldamisena veekogusse käsitletakse küttekollektori (küttekontuuri) paigaldamist pinnaveekogu põhja, misjärel kollektor ühendatakse elamus soojuspumbaga.

2) Avatud maasoojussüsteemi läbinud põhjavee juhtimine otse põhjavette

Selle all peetakse silmas maasoojussüsteeme, milles ühest puurkaevust võetakse vett, juhitakse see läbi soojussüsteemi ja seejärel teise puurkaevu kaudu maapõue tagasi. Sellise soojussüsteemi kasutuselevõtuks tuleb taotleda registreering. 

Registreering on võimalik taotleda kahel eesmärgil:

1) Paisutuse likvideerimine tähendab veekogu paisutamise lõpetamist ja veetase alandatakse looduslikule tasemele. 

2) Veetaseme alandamine tasemele, milleks veeluba enam vaja ei ole. See on juhuks, kui paisutustase on võimalik alandada nii, et paisutus osaliselt säilib, kuid selleks ei ole enam keskkonnaluba vaja.  Keskkonnaluba on kohustuslik kui veetaset on tõstetud rohkem kui 1 m, välja arvatud looduskaitseseaduse alusel määratud lõhejõgedel, kus keskkonnaluba on vajalik alates 0,3 m.

Mõlema registreeringu taotlemisel on vajalik küsida kohalikust omavalitsusest seisukoht selleks tegevuseks. 

Kultuuriväärtusega asja uputamiseks on määratud x ala: 

  • Tallinna uputusala
  • Abruka uputusala
  • Ruhnu uputusala
  • Käsmu uputusala
  • Pärnu uputusala 
  • Hiiumaa uputusala

Asja uputamine on lubatud veekeskkonnariskiga registreeringu alusel. Tegevus peab olema eelnevalt kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.

millel on veekaitsevöönd ja millel mitte

Dispergentide kasutamiseks saastatuse likvideerimiseks või saasteainete leviku takistamiseks veekogus ei ole vaja registreeringut taotleda, vaid Keskkonnaametit tuleb teavitada dispergentide kasutamise kavatsusest sidevahendite kaudu.

Puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis

Puu- ja põõsarinde raieks veekogude rannal või kaldal on vajalik Keskkonnaameti nõusolek, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamisel ja hoiutöödel. Nõusoleku saamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus.

Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu veepiir. Loe täpsemalt veeseaduse § 118 ja 119.

Veekaitsevööndi ulatus on:

  • Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel 20 meetrit;
  • teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – kümme meetrit;
  • peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter.

Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel:

  • õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala;
  • supelrand ja supluskoht.

Viimati uuendatud 30.07.2021