Veevaldkonna keskkonnaluba

Keskkonnaluba vee erikasutuseks ehk veeluba annab õiguse vett või veekogu kasutada planeeritud tegevuse elluviimiseks. Veeluba vajavad tegevused on määratud sõltuvalt tegevuse mahust või iseloomust. 

Keskkonnaluba vajavad tegevused ehk vee erikasutusviisid on koondnimekirjana kirjeldatud veeseaduse § 187.  Keskkonnaluba vajavad tegevused nii siseveekogudes kui ka meres.

Otsustamaks kas tegevuseks on luba vajalik või mitte, tuleks kavandatavat tegevust kõrvutada alltoodud vee erikasutusviisidega ja analüüsida kas minu tegevuse käigus toimub mõni neist tegevustest või mitte. 

Kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks on vajalik vastava planeeringu olemasolu, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Loa taotlemisel võib olla vajalik läbi viia eelhinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumiseks või keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnaloale ei kanta seadusest tulenevaid ja otsekohalduvaid nõudeid. Need on kirja pandud loa omaja meelespeas


Keskkonnaloa taotlus esitatakse infosüsteemis KOTKAS
​Taotlusele kohalduvad nõuded määrusest Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis, keskkonnaseadustiku üldosa seadusest ja veeseadusest. 

Veevõtt pinnaveekogust või põhjaveest, põhjavee ümberjuhtimine

Veeluba vajavad järgmised tegevused:

  • võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 m3 ööpäevas;
  • võetakse põhjavett rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas;
  • võetakse mineraalvett;
  • juhitakse heitvett otse põhjavette;
  • põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi.

Saasteainete, heitvee, jahutusvee ja sademevee juhtimine suublasse

Veeluba vajavad järgmised tegevused:

  • juhitakse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett suublasse;
  • juhitakse heitvett otse põhjavette;
  • juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;
  • juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett.
Mis on suubla? 

Suubla on veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett või saasteaineid.

Mis on heitvesi?

Heitvesi on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse. Heitveeks ei peeta sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett.

Mis on reovesi?

Reovesi on olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab lubatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada. Reoveeks peetakse ka ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud sademevett.

Veekogu süvendamine, tahke aine paigutamine veekogusse ja kaadamine

Veeluba on vajalik kui toimub järgmine tegevus:

  • süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 m3;
  • paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 m3;
  • kaadatakse mahuga alates 100 m3.

Siintoodust väiksema mahu korral on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering

Pärnu muul, millel 2021.aastal täitus 152. eluaasta. Foto autor: Toomas Padjus
MIS ON SÜVENDAMINE?

Süvendamine on veekogu põhjast setendi eemaldamine, välja arvatud juhul, kui see toimub maaparandussüsteemi hooldamise käigus. Setendi alla kuulub nii mineraalne kui orgaaniline materjal. See toimub tavaliselt näiteks veekogude settest puhastamisel, aga ka sadamate akvatooriumi puhastamisel, laevateede süvise loomisel või taastamisel ja merealal kaevandamisel. 

MIS ON TAHKE AINE?

Tahke aine on mistahes tahke materjal, mis ehitamise käigus ajutiselt või alaliselt veekogusse pannakse. Näiteks kivid, kruus, liiv, rahnud, pinnas, betoon, metall jms. Tahke aine paigutamiseks vajavad keskkonnaluba näiteks muulide, kaide ja slippide ehitamine, rannakindlustuste rajamine, kaabelliinide, torujuhtmete ja tuulegeneraatorite paigaldamine. Samuti ka lihtsamad tegevused nagu kalakoelmute ja tehiskärestike rajamine, liiva paigutamine veekogusse rannaala rajamisel jne.

MIS ON KAADAMINE?

Kaadamine on igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete või asjade laevalt, õhusõidukilt, platvormilt või muult mererajatiselt merre heitmine või merepõhja matmine. Samuti laevade, õhusõidukite, platvormide või muude mererajatiste tahtlik merre heitmine ja platvormide või muude mererajatiste hülgamine või ümberpaiskamine meres nende kasutamise kohas nende kõrvaldamise eesmärgil. Läänemerre võib kaadata üksnes süvenduspinnast.

tegevuste Mahud

Süvendamine, tahke aine paigutamine ja kaadamine on tegevused, mille keskkonnaloa vajadus sõltub tegevuse mahust. Keskkonnaluba on vajalik kui süvendamise, tahke aine või kaadamise maht ületab 100 m3. Sellest väiksema mahu korral on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering.

Tahke aine mahu hulka tuleb lugeda kogu tahke materjal, mis paigutatakse veekogusse tavapärasest veepinnast allapoole. Tahke aine mahu hulka ei loeta materjali, mis pärineb samast tööpiirkonnast. 

Juhul kui ühe komplekssema tegevuse käigus toimub nii süvendamine kui tahke aine paigutamine, millest üks vajab keskkonnaluba ja teine veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut, tuleb esitada ühine taotlus keskkonnaloa saamiseks.

Paisutamine ja hüdroenergia kasutamine

Veekogu paisutamine ehk veetaseme tõstmine ja hüdroenergia kasutamine vajab keskkonnaluba, sh ka olemasolevad paisutused. Paisu ehitamise soovi korral on vajalik taotleda keskkonnaluba veekogusse tahke aine paigutamiseks.

Paisutamiseks ei ole keskkonnaluba vaja, kui vooluveekogu looduslikku veetaset tõstetakse kuni üks meeter, välja arvatud juhul, kui paisutamine toimub looduskaitseseaduse alusel kehtestatud nimistus sisalduvatel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel.  

Paisude ja paisutamise kohta loe edasi SIIT.

Vesiviljelus

Vesiviljeluseks on vaja keskkonnaluba, kui toodangu juurdekasv on rohkem kui üks tonn aastas või kui selle käigus võetakse vett pinnaveekogust rohkem kui 30 m3 ööpäevas või põhjavett rohkem kui 150 cm3 kuus või rohkem kui 10 cm3 ööpäevas.

Kui toodangu juurdekasv aastas on väiksem kui 1 t ja vesiviljelusrajatis on ühenduses pinnaveekoguga, siis on tegevuseks vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Täiendavalt tuleb silmas pidada ka veevõtu koguseid. Kui veevõtt põhjaveest jääb alla 10 mööpäevas või alla 150 mkuus ja pinnaveest alla 30 mööpäevas, siis on vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Suurema veevõtu korral on vajalik keskkonnaluba. 

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu kohta loe edasi SIIT.

Veekogu rajamine, likvideerimine, kaldajoone muutmine, märgala likvideerimine, veekogu puhastamine kemikaale kasutades


Veeluba on vajalik kui toimub järgmine tegevus:

  • rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 ha suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;
  • muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu; 
  • muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi;
  • veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega ei muudeta oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi.

Nimetatud punktidega seoses soovitakse enim rajada tiike. Lähtuvalt eeltoodust on veeluba vajalik kui rajatakse üle ühe hektari suurune tiik ehk seisuveekogu. Samuti vajab veeluba vooluveekogule tiigi rajamine, kui tegevuse käigus toimub olemasoleva veekogu süvendamine või veekogu kaldajoone muutmine. Siin toodud tegevusi ei saa sõnaselgelt kirjeldada ega piiritleda, mistõttu tuleb kavandatava tegevuse osas veeloa vajaduse üle konsulteerida meie spetsialistidega.

Veekogusisesed tööd Mõnuvere jões. Foto: Elina Leiner
Soela slipp, kaid, muul ja rannakindlustus. Foto: Kai Ginter

Tegevused merel, laevade teenindamine, lastimine ja lossimine

Kõik eespool nimetatud tegevused vajavad veeluba ka juhul, kui need toimuvad meres.

Lisaks vajab veeluba laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont või kui regulaarselt lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades.

Vee erikasutaja ehk keskkonnaloa omanik peab esitama vähemalt üks kord aastas veekasutuse aruande kasutatud vee, heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse, veekasutuse majanduslike näitajate ning mere süvendamise ja kaadamise käigus eemaldatud, ümberpaigutatud ning kaadatud aine koostise ja mahu kohta ning meres tahkete ainete paigutamise kohta.

Vee erikasutuse keskkonnaloa ja kompleksloa omaja peab ülal toodud tegevust osas esitama veekasutuse aastaaruande keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks.

Veekasutuse aastaaruande täitmisel on abiks:
Kuidas esitada veekasutuse aastaaruannet?

Vaata Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti 6. jaanuaril 2021 vee-ettevõtetele korraldatud koolituse salvestust SIIT.
Vaata Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti 14. jaanuaril 2021 vesiviljelejatele korraldatud koolituse salvestust SIIT.

Veeluba ei ole vaja:

  • vee võtmiseks hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või nimetatud sündmuste jäljendamise korral õppustel; 
  • põhjavee ärajuhtimiseks kõrge põhjavee tasemega või liigniiskelt alalt õiguspäraselt ehitatud ehitise toimimiseks ja kaitseks;
  • paisutamiseks, kui vooluveekogu looduslikku veetaset tõstetakse kuni üks meeter, välja arvatud juhul, kui paisutatakse veekogu või selle lõiku, mis vajab kaitset looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud nimistusse kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana;
  • maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks;
  • pinnaveekogumiga hõlmamata tehisjärve kaldajoone muutmiseks, kui tehisjärv on tekkinud kaevandamise tõttu, asub maardlal, mäeeraldisel või mäeeraldise teenindusmaal ja kaevandamisega rikutud maad ei ole kaevandamisloa andja veel maapõueseaduse §-des 48 ja 50 sätestatud korras korrastatuks tunnistanud;
  • kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.
Loa halduri nimi keskkonnainfosüsteemi Kotkas avalikus vaates 

Otsi loa numbri või omaniku järgi õige luba, ava see loa numbrile klikates ning põhiandmete all on nähtav loa halduri nimi.

Viimati uuendatud 26.08.2021