Mis on keskkonnamõju hindamine?
Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik tööriist, mida kasutatakse tööstuse ning suurmahuliste objektide planeerimisel, infrastruktuuri kavandamisel, tegevuslubade väljastamisel.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on otsuse langetamiseks vajaliku teabe kogumine ja analüüsimine ning eeldatavalt olulise keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks lahenduste pakkumine.
Kavandatava tegevusega võib kaasneda erinevaid mõjusid, millel on erinev ulatus ja olulisus. Keskkonnamõju hindamine tegeleb vaid selliste mõjudega, mis võivad olla olulised.
NB! Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:
-
eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
-
põhjustada pöördumatuid muutusi,
-
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõju hindamine on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS ).
Planeeringutega seotud keskkonnamõju hindamisel tuleb lähtuda planeerimisseaduses (PlanS) sätestatust.
-
Lisaks tegevuse kavandaja ja hilisema elluviija (edaspidi arendaja) pakutud variandile hinnatakse keskkonnamõju hindamisel ka kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivsete lahendustega kaasnevat mõju.
-
Kui kavandatava tegevusega või strateegilisel planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb keskkonnamõju hindamise käigus läbi viia nn Natura-hindamine.
-
Kui kavandataval tegevusel või strateegilisel planeerimisdokumendil on tõenäoliselt piiriülene mõju, tuleb mõjutatav riik kaasata mõjude hindamisse ehk läbi viia piiriülene KMH või piiriülene KSH.
Keskkonnamõju hindamine jaguneb kaheks:
-
Keskkonnamõju hindamine kitsamas tähenduses ehk KMH
Keskkonnamõju hindamine (KMH) saab üldjuhul alguse tegevusloa taotluse menetlemisest. KMH tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise üle otsustamisel.
-
Keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk KSH
Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) viiakse läbi strateegiliste planeerimisdokumentide (SPD) (nt planeeringute, arengukavade, strateegijate jt) koostamisel.
Lihtsustatult on KMH/KSH menetluses järgmised etapid:
-
Otsustajale esitatakse loataotlus/toimub SPD menetlus.
- Otsustaja peab selgitama välja, kas KMH/KSH on vajalik. Vajadusel toimub KMH/KSH eelhindamine.
- Otsustaja algatab KMH/KSH või jätab KMH/KSH algatamata.
- Kui KMH/KSH algatati, siis toimub KMH/KSH menetlus vastavalt KeHJS-s/PlanS-s sätestatule.
- Jätkub loataotluse/SPD menetlus.
Viited
Keskkonnamõju hindamine on teatud juhtudel vajalik osa tegevusloa/strateegilise planeerimisdokumendi menetlustes, kuna
- annab otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusalternatiivide keskkonnamõju kohta,
- teeb ettepaneku sobivaima lahendusvariandi valikuks,
- aitab vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale,
- edendab säästvat arengut.
Kuna keskkonnamõju hindamine on avalik protsess, on kõigil menetlusest huvitatud isikutel võimalus selles osaleda ning huvi korral
- tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega,
- esitada põhjendatud ettepanekuid ja märkusi avalikustatud materjalide kohta,
- osaleda avalikul arutelul.
Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS on võimalik tutvuda Keskkonnaameti algatatud keskkonnamõju hindamise programmide ja aruannetega, mis on hetkel avalikul väljapanekul.
Alates 2009. aasta veebruarist heakskiidetud või nõuetele vastavaks tunnistatud KMH ja KSH aruanded on kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise menetlustes kaks rolli
Keskkonnaamet kui tegevusloa (keskkonnakaitseloa) andja
- otsustab kavandatava tegevuse KMH algatamise vajalikkuse üle ning vajadusel algatab keskkonnakaitseloa taotlusele KMH,
- juhib KMH menetlust ning viib läbi kõik vajalikud menetlustoimingud, sh korraldab avalikustamise,
- kontrollib KMH programmi ja aruande vastavust nõuetele ning teeb vastava otsuse.
Keskkonnamõju hindamise algatamise üle otsustab see Keskkonnaameti struktuuriüksus, kes menetleb konkreetset loataotlust.
Otsustaja on mõni teine asutus ning Keskkonnaamet on KMH menetlusse kaasatud asjaomase asutusena.
Sellisel juhul Keskkonnaamet
- annab oma pädevusest lähtuvalt seisukoha eelhinnangu ja KMH/KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
- kooskõlastab KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu (KeHJS § 11 lg 10 juhtudel),
- esitab ettepanekud KMH/KSH programmi või aruande täiendamiseks,
- vajadusel osaleb KMH/KSH programmi või aruande avalikul väljapanekul,
- kooskõlastab KMH/KSH aruande.
Seisukohti, ettepanekuid ja kooskõlastusi annab Keskkonnaamet ennekõike Keskkonnaameti pädevusse jääva osas, kuid vajadusel juhib tähelepanu ka KMH/KSH üldpõhimõtete eksimustele.
Keskkonnamõju hindamine ehk KMH selle kitsamas tähenduses
Keskkonnamõju hindamine on teatud juhtudel õigusaktidega nõutud, kuid paljudel juhtudel saab alguse kaalutlusotsusena.
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
-
taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
-
taotletakse tegevusloa muutmist ning tegevusloa muutmise põhjuseks olev tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju
-
kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
-
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile,
-
tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
-
-
Mõju hindamine on kohustuslik, kui kavandatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud tegevust.
-
Keskkonnamõju hindamist tuleb kaaluda ja koostada eelhinnang, kui kavandatav tegevus on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ või keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 21 nimetatud tegevus.
Keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse teeb tegevusluba menetlev asutus ehk otsustaja.
Keskkonnamõju hindamine peab andma otsustajale põhjalikud vastused algatamisel püstitatud küsimustele ning toetama arendajat tema tegevuses.
NB! Keskkonnamõju hindamise algatamisel tegevusloa taotluse menetlemine peatub kuni keskkonnamõju hindamise menetluse lõpuni.
Tegevusluba on:
-
ehitusluba,
-
ehitise kasutusluba,
-
keskkonnaluba
-
hoonestusluba,
-
muu dokument, millega lubatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus.
Kui KMH ei ole kohustuslik, siis see ei tähenda, et KMH ei ole kindlasti vajalik. Teatud tegevustega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mistõttu tuleb KMH algatamist kaaluda eelhindamisega.
KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda KeHJS § 6 lõikes 2¹ ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 nimetatud tegevuste korral.
KMH vajalikkuse üle otsustab ja annab eelhinnangu taotletava tegevusloa andja taotluse menetluse käigus.
Taotledes tegevusluba KeHJS § 6 lõikes 2¹ või määruses nr 224 nimetatud tegevusteks, esitab tegevusloa taotleja (edaspidi: arendaja) otsustajale KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teabe.
NB! KMH vajalikkuse üle otsustamisel on mitu erandit, mis tuleb KeHJS-st alati üle kontrollida.
Näiteks võib mõju jätta hindamata, kui tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine ja mõju hindamine võib selle eesmärgi saavutamist kahjustada. Selle näite korral otsustab KMH algatamata jätmise üle Vabariigi Valitsus.
See erand ei kehti, kui kavandataval tegevusel võib olla mõju Natura 2000 võrgustiku aladele!
Eelhinnangu koostamisel tuleb arvestada määruses nr 31 kehtestatud nõuetega.
Eelhinnang ja KMH algatamise/algatamata jätmise otsuse eelnõu saadetakse enne lõpliku otsuse tegemist asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks. Samuti küsitakse nende menetlusosaliste seisukohta, kelle õigusi võib tehtav otsus kahjustada (nt arendaja). Sellega tagatakse, et eelhinnangu andmisel ja otsustamisel oleks kindlasti kaalutud kõiki olulisi mõjusid.
Asjaomaste asutuste valik sõltub kavandatava tegevusega eeldatavast kaasnevast keskkonnamõjust. Üldjuhul kuulub nende hulka alati kohalik omavalitsus. KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust ja laekunud seisukohast.
Kui Keskkonnaamet on samale tegevusele juba mõne teise tegevusloa taotluse menetlemisel andnud eelhinnangu ja otsustanud jätta KMH algatamata ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud, siis kasutatakse sama eelhinnangut KMH vajalikkuse üle otsustamisel uuesti. Sellisel juhul ei ole vajalik ka asjaomaste asutustega uuesti konsulteerida.
Eelhinnangu andmise ja otsuse tegemise tähtaeg
Keskkonnaamet annab eelhinnangu ja otsustab KMH vajalikkuse üle tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast kogu teabe saamist. Ehkki KeHJS annab KMH vajalikkuse üle otsustamiseks tähtaja, teeb Keskkonnaamet KMH algatamise vajaduse selgeks esimesel võimalusel.
Põhjendatud juhul tähtaega pikendatakse, teavitades sellest arendajat kirjalikult. Kui tegevusloa taotluse menetlus kestab kuni 90 päeva ja KMH-d pole vaja algatada, siis Keskkonnaamet annab eelhinnangu ja teeb vastava otsuse koos tegevusloa andmise otsusega. Kui tegevusloa taotluse menetlus kestab kauem, siis eelhinnang ja KMH algatamata jätmise otsus tehakse enne loa andmist.
Kui kavandatavat tegevust ei ole nimetatud määruses nr 224 või KeHJS § 6 lõikes 2¹, siis Keskkonnaamet ei pea andma eelhinnangut ega kaaluma KMH vajalikkust.
Pane tähele!
- Kui tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine ja mõju hindamine võib nende eesmärkide saavutamist kahjustada, siis võib jätta keskkonnamõju hindamata. Sellisel juhul otsustab KMH algatamata jätmise üle Vabariigi Valitsus. See erand ei kehti Natura 2000 võrgustiku alade korral!
- Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba varem mõne menetluse käigus põhjalikult ära hinnatud, siis Keskkonnaamet annab samaks tegevuseks uue tegevusloa taotluse menetlemisel eelhinnangu selle kohta, kas varasem hinnang on asjakohane ning kas tegevusloa andmiseks on piisavalt teavet. Kui see on piisav, siis uut KMH-d ei algatata. Sama tegevusloa taotluse menetlemisel saab algatada ainult ühe KMH.
- KMH peab andma põhjalikud vastused eelkõige Keskkonnaameti poolt püstitatud küsimustele ning toetama arendajat tema tegevustes. „Igaks juhuks“ ega ka mitte pelgalt üldsuse survel KMH-d ei algatata.
- Kui algatatakse KMH, siis tegevusloa taotluse menetlemine peatub kuni KMH lõpuni.
- Tavapäraselt KMH algatatakse tegevusloa taotluse menetlemisel. Vajadusel tehakse KMH ka ehitusprojekti või kaevandatud maa korrastamise projekti koostamisel või enne prügila sulgemiskava koostamist.
Pärast KMH algatamist koostab arendaja koostöös KMH juhteksperdiga KMH programmi. Juhtekspert on KMH litsentsi omav isik, kes juhib KMH läbiviimist ning vastutab KMH programmi ja aruande koostamise eest. KMH programm on kavandamisetapp (inglise keeles scoping), milles lepitakse kokku KMH ulatus ning detailsus.
Programmis määratakse kindlaks:
- millises ulatuses ja kui detailselt hakatakse mõjusid hindama;
- millist hindamismetoodikat kasutatakse;
- esitatakse eeldatav kaasamis- ja ajakava;
- kinnitatakse juhtekspert ja/või eksperdirühm.
Programmi valmimise ja avalikustamise järgselt tunnistab otsustaja KMH programmi nõuetele vastavaks.
Aruande koostamisel lähtutakse KMH programmist ning see peab vastama KeHJS §-s 20 ning keskkonnaministri 01.09.2017 määruses nr 34 "Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded" sätestatud nõuetele. KMH aruande koostab juhtekspert ja tema juhitud eksperdirühm ning see võtab kokku mõjuhindamise tulemused.
KMH aruanne
- selgitab, kirjeldab ja hindab kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju ning
- pakub välja olulise keskkonnamõju vältimise, ennetamise ja leevendamise meetmed.
KMH aruanne kooskõlastatakse enne nõuetele vastavuse kontrolli asjaomaste asutustega.
KMH menetlus lõpeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisega.
Pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist jätkub tegevusloa taotluse menetlus. Tegevusloa andmisel või selle andmisest keeldumisel tuleb lähtuda KeHJS § 24 sätestatust.
Loe lisaks
Viimati uuendatud 12.04.2024