2019. aastal käivitas Euroopa Liit Euroopa roheleppe (European Green Deal), mille eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb transpordiheidet vähendada aastaks 2050 90% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.
Kõik õhusõiduki käitajad, kelle lennud algavad või lõppevad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lennujaamas, kuuluvad ELi HKSi, kui nende tegevus vastab Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruses nr 134 „Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate ja laevandusettevõtjate tegevusalade loetelu“ (edaspidi määrus nr 134) toodule.
Süsteem hõlmab ka neid õhusõiduki käitajaid, kes on registreeritud väljaspool ELi või EFTA riike, kuid kelle tegevus toimub EMP piires.
Lennud, mida HKS ei hõlma
Mõned lennud on süsteemist vabastatud, näiteks:
- õhusõidukid, mille suurim stardimass on alla 5 700 kg;
- sõjalised lennud, samuti otsingu- ja päästetöödel või teadusuuringutel kasutatavad lennud;
- muud erandid, mis on loetletud määruses nr 134.
Lisaks on lennunduses ette nähtud künnised, mille alla jäädes HKSi kohustused ei kohaldu.
- Äriline lennutransport:
- iga-aastane heitkogus kokku on alla 10 000 tonni aastas
- lendude arv kolmel järjestikusel neljakuulisel perioodil on vähem kui 243 lendu perioodi kohta (jaanuar–aprill, mai–august, september–detsember).
- Mitteäriline lennutransport:
- vabastatud HKSist, kui reguleerimisalasse kuuluvate lendude heitkogused on alla 1 000 tonni CO₂ aastas.
- see erand kehtib kuni 31. detsembrini 2030.
ELi ja Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemide sidumine
Alates 2020. aasta jaanuarist on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (ELi HKS) seotud Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemiga (CH HKS).
See tähendab, et õhusõiduki käitajad, kes teostavad lende Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Šveitsi vahel või lendavad Šveitsi-siseselt, peavad esitama nende lendude kohta ainult ühe tõendatud heitkoguse aruande. Aruanne tuleb esitada kas Šveitsi pädevale asutusele või mõnele ELi liikmesriigile, olenevalt sellest, millisele riigile õhusõiduki käitaja määratud on.
Selline lahendus vähendab dubleerimist ja lihtsustab aruandlusprotsessi, tagades, et õhusõiduki käitajal ei teki kohustust raporteerida sama tegevust kahes jurisdiktsioonis korraga. Kui õhusõiduki käitaja kuulub ELi HKSi reguleerimisalasse, tuleb tal oma heitkoguse aruandes kajastada ka CH HKSi alla kuuluvate lendude heitkogused.
Olulised kuupäevad
- Tõendatud heitkoguse aruanne (AER) tuleb esitada hiljemalt 25. märtsiks
- Parandusaruanne tuleb esitada vajaduse korral hiljemalt 30. juuniks
- Ühikute tagastamise tähtaeg on 30. september
Õhusõiduki käitajate seirekava ELi HKSis
Kõik õhusõiduki käitajad, kes kuuluvad ELi HKSi reguleerimisalasse, peavad omama ajakohastatud ja pädeva asutuse poolt kinnitatud seirekava.
Seirekava koostamine
Enne iga-aastase heitkoguse aruande esitamist peab õhusõiduki käitajal olema heaks kiidetud seirekava. See kehtib nii ELi HKSi, Šveitsi HKSi (CH HKS) kui ka CORSIA süsteemi osalejate puhul. Seirekava on aluseks iga-aastasele heitkoguse aruandele ning selles kirjeldatakse, kuidas ettevõtja seirab oma lennutegevust, arvestab kütusekulu, haldab lennukiparki ja määrab lennud vastavasse süsteemi (ELi HKS, CH HKS või CORSIA). Alates 2025. a tuleb kirjeldada ka nn mitte-CO2 heitega seotud seire.
Euroopa Komisjon on välja töötanud seirekava vormi, mida saab alla laadida.
Muudatused seirekavas
Kui aasta jooksul toimub muudatusi (nt kontaktandmed või seireprotseduurid), tuleb esitada uuendatud seirekava. Muudatused tuleb edastada Keskkonnaametile e-kirja teel (info@keskkonnaamet.ee).
Seire ja aruandluse määrus
ELi HKSi seire- ja aruandluse määrus (MRR) sätestab õhusõiduki käitajate kohustused heitkoguse seireks ja aruandluseks nii ELi HKSi kui ka CORSIA raames.
Euroopa Komisjon on avaldanud põhjaliku juhenddokumendi MRR juhenddokument nr. 2 (2023), mis aitab täpsustada seire- ja aruandluskohustusi.
Lisainfot lennunduse seire, aruandluse ja tõendamise kohta leiate Euroopa Komisjoni kodulehelt: Monitoring, reporting and verification of EU ETS emissions.
Lennunduse mitte-CO₂ mõju seire ja aruandlus alates 1. jaanuarist 2025
Alates 1. jaanuarist 2025 on ELi HKSi reguleerimisalasse kuuluvatel õhusõiduki käitajatel lisakohustus seirata mitte-CO₂ mõju, sealhulgas tahkeid osakesi (nõgi), veeauru, dilämmastikoksiide (NOx) ja oksüdeerunud väävliühendeid.
Need seire ja aruandluse kohustused on sätestatud MRRis.
Oluline on märkida, et vähemalt kuni 2028. aastani ei ole õhusõiduki käitajatel kohustust tagastada lubatud heitkoguse ühikuid nende mitte-CO₂ mõjude eest ehk et kehtib vaid seire ja aruandluse kohustus. Euroopa Komisjon viib 2028. aastal läbi põhjaliku ülevaatuse, et hinnata olukorda uuesti.
Kohaldamisala
Mitte-CO₂ mõjude seire ja aruandlus on kohustuslik nii Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sisestel kui ka EMP-väliste lendude puhul.
Et lihtsustada kohustuse rakendamise algust, on Euroopa Komisjon kehtestanud ajutise erandi, millega vähendatakse seire ulatust esimestel aastatel.
Aastatel 2025 ja 2026 kohaldatakse piiratud reguleerimisala, mis hõlmab:
- EMP-sisesed lennud, ning
- lennud EMPst Šveitsi (CH) ja Ühendkuningriiki (UK).
Vabatahtlik aruandlus väljaspool seda ulatust on siiski lubatud.
Seiremeetodid ja seirekava
Euroopa Komisjon on välja töötanud kaks seiremeetodit mitte-CO₂ mõjude hindamiseks:
- Standardmeetod (Meetod C), mis põhineb ilmastikuandmetel ning kasutab täiustatud ilmamudeleid, lennuinfot, trajektoori- ja kütuseandmeid ning lennuki omadusi.
- Lihtsustatud meetod (Meetod D), mida võivad kasutada väikeheitetekitajad (MRRi määruse artikli 55 lõike 1 tähenduses). See põhineb peamiselt lennuki asukohaga seotud andmetel (lennuinfo, trajektoor, põhiteave ilma ja lennuki omaduste kohta).
Mõlema meetodi puhul võivad õhusõiduki käitajad valida, kas kasutada esmaseid või teiseseid andmeid.
Esmased andmed on teave, mida õhusõiduki käitaja otseselt mõõdab, jälgib või salvestab (nt tegelik lennutrajektoor, mootori tunnused, lennuki mass lennu ajal, kütusekulu või kütuse omadused).
Sellised andmed on üldjuhul täpsemad.
Teisesed andmed on teave, mille IT-tööriist NEATS (Non-CO₂ Aviation Effects Tracking System) genereerib õhusõiduki käitaja sisendita. Teiseste andmete kasutamisel arvutab NEATS automaatselt õhusõiduki käitaja lendude mitte-CO₂ mõjude kliimamõju. Sellisel juhul peab õhusõiduki käitaja NEATSis vaid lennuinfo üle kontrollima, samal ajal kui kõik ülejäänud parameetrid täidetakse süsteemis välisallikatest pärit andmete või vaikeväärtustega.
NEATS tööriist
Euroopa Komisjon käivitas uue IT-tööriista nimega NEATS, mille eesmärk on automatiseerida mitte-CO₂ mõju seire ja aruandluse protsess.
Süsteem lihtsustab andmesisestust – õhusõiduki käitaja peab sisestama vaid andmed lennukite ja kütuse kohta (nt lennuki tüüp, mootori tähis, mass ja kütuse omadused).
Kui ettevõte neid andmeid ei esita, kasutatakse vaikeväärtusi, mis võimaldavad täisautomaatset seire, aruandlus- ja tõendamisprotsessi.
NEATS kogub automaatselt muu vajaliku info – lennuandmed, trajektoorid ja ilmastikuolud – ning arvutab esmalt iga lennu heitkogused. Seejärel teisendatakse need avatud lähtekoodiga mudelite abil CO₂-ekvivalentideks, kasutades globaalse soojendamise potentsiaali (GWP) näitajaid 20, 50 ja 100 aasta ajahorisondis.
Aasta lõpus genereerib NEATS automaatselt aruande, mis tuleb esitada pädevale asutusele.
Õhusõiduki käitajad peavad mitte-CO₂ mõjust esmakordselt aru andma hiljemalt 25. märtsiks 2026. aastal.
Kõik NEATSi kasutamist puudutavad juhised on kättesaadavad NEATSi kasutajarühma SharePointi lehel (märkus: link töötab ainult pärast kasutajarühma lehele registreerimist).
Kui teil tekib NEATSi kasutamisel küsimusi, märkusi või ilmneb tõrkeid, palume võtta ühendust EUROCONTROLiga:(neats@eurocontrol.int).
Üldisema teabe saamiseks mitte-CO₂ mõjude kaasamise kohta MRV-raamistikku soovitame tutvuda Euroopa Komisjoni veebilehel oleva KKK-sektsiooniga, kust leiate vastavad dokumendid ja selgitused.
Täismahus reguleerimisala kasutatakse eelkõige selleks, et hinnata, kas õhusõiduki käitaja kvalifitseerub väikeheitetekitajaks ja võib kasutada lihtsustatud arvutusmeetodit.
Sellesse reguleerimisalasse kuuluvad kõik lennud, mis väljuvad või saabuvad Euroopa Majanduspiirkonda (EMP). Erandina ei kuulu siia Šveitsist ega Ühendkuningriigist EMPsse saabuvad lennud.
EMP hõlmab lisaks ELi liikmesriikidele ka Islandit, Norrat ja Liechtensteini ning nende koosseisus olevaid piirkondi: Ceuta, Melilla, Ahvenamaa saared, Jan Mayen ning üheksa kõige kaugemat piirkonda (Kanaari saared, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Mayotte, Réunion, Saint-Martin, Assoorid ja Madeira).
Laiendatud täismahus reguleerimisala on aluseks hindamisel, kas õhusõiduki käitajal tekib seire, aruandlus- ja ühikute tagastamise kohustus ELi HKSis.
See hõlmab täismahus reguleerimisalasse kuuluvaid lende ning lisaks lende Šveitsist (alates 01.01.2020) ja Ühendkuningriigist (alates 01.01.2021) EMPsse.
Vähendatud reguleerimisalasse kuuluvad lennud, mille eest tuleb lubatud heitkoguse ühikuid ehk LHÜsid tagastada. Sinna kuuluvad:
- kõik EMP-sisesed lennud ning
- lennud EMPst Šveitsi ja Ühendkuningriiki.
Aruandlus ja ühikute tagastamine toimub just selle reguleerimisala alusel.
Märkus: kuigi õhusõiduki käitajad peavad raporteerima ka lendude heitkoguseid, mis toimuvad ELi kõige kaugemate piirkondade ja EMP vahel ning lendudest EMPst Šveitsi või Ühendkuningriiki, ei kohaldu teatud erandjuhtudel nende lendude puhul vähendatud reguleerimisala.
Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 168¹ sätetele ei ole ühikute tagastamise kohustust juhul, kui lend toimub:
- kahe sama liikmesriigi kõige kaugema piirkonna vahel,
- sama piirkonna siseselt,
- liikmesriigi kaugema piirkonna ja sama liikmesriigi põhiterritooriumi vahel.
Väikeheitetekitajad
Väiksema heitega õhusõiduki käitajad võivad kasutada lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamisnõudeid. Nendel on lubatud esitada lihtsustatud aruanne, mis on genereeritud Eurocontroli ETSi tugikeskuse tööriista (Small Emitters Tool) abil. Sellist aruannet ei pea tõendama sõltumatu tõendaja.
Õhusõiduki käitaja loetakse väikeheitetekitajaks, kui ta jääb järgmiste kriteeriumide alla:
- vähem kui 25 000 tonni CO₂ aastas lendudel, mis kuuluvad täismahus HKSi reguleerimisalasse (kõik lennud EMP piires ja EMPst väljuvad või sinna saabuvad lennud); või
- vähem kui 3 000 tonni CO₂ aastas lendudel, mis kuuluvad vähendatud reguleerimisalasse (lennud EMP-siseselt, sealhulgas EEA äärealade vahelised lennud ning lennud EMPst ja äärealadelt Šveitsi ja Ühendkuningriiki).
Rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem ehk CORSIA
Õhusõiduki käitajate puhul, kellele on välja antud õhusõiduki käitaja tegevusluba (AOC) või ärilennuloa tunnistus mõnes ELi liikmesriigis, korraldab nii ELi HKSi kui ka CORSIA süsteemi haldamist vastutav riiklik asutus (Eestis Keskkonnaamet). Seirekava ja iga-aastane heitkoguse aruanne on koondatud ühtsesse vormi, mis katab mõlemad süsteemid, et vältida topelt aruandlust.
CORSIA nõuded kohalduvad nendele õhusõiduki käitajatele, kelle õhusõidukite suurim stardimass on üle 5 700 kg ja kelle rahvusvahelistelt lendudelt (EMP riikide ja kolmandate riikide vahel) tulenev CO₂ heitkogus on üle 10 000 tonni.
Alates 1. jaanuarist 2024 rakendatakse CORSIA kohustusi Euroopa Liidus otse ELi HKSi direktiivi ja selle alusel vastu võetud rakendusaktide kaudu. See tähendab, et Euroopa Liidu õigus seob rahvusvahelise CORSIA süsteemi kohustused ühtselt HKSi raamistikku (atmosfääriõhu kaitse seadus).
CORSIA teemadel saab täpsemalt lugeda Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) lehelt.
ELi HKSi register
ELi HKSi hõlmatud õhusõiduki käitajad peavad avama kauplemise registris (liidu register) õhusõiduki käitaja arvelduskonto (Aircraft operator holding account, AOHA). Register on loodud vastavalt ELi HKSi direktiivile ja Euroopa Komisjoni otsuse 280/2004/EÜ artiklile 6. Registrit hallatakse ja toiminguid sooritatakse vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) 2019/1122.
ELi HKSis toimuvad tehingud (nt ühikute ost-müük) elektroonse registri kaudu, mis on ühine kogu Euroopa Liidus (European Union Community Registry, EUCR). Kõik riiklikud registrid on ühendatud rahvusvahelise sõltumatu tehingute logiga (International Transaction Log, ITL) ning Euroopa Ühenduse tehingute logiga (European Union Transaction Log, EUTL), mis kontrollib lubatud heitkoguse ühikute väljastamist, ülekandmist, tagastamist ja tühistamist. Registrites ja tehingute logides hoitakse teavet arvelduskontode hoiuste ja tehingute kohta.
ELi HKSis osalevad ettevõtjad peavad omama kontot kauplemise registris eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute saamiseks ja lubatud heitkoguse ühikute tagastamiseks. Arvelduskontodel saab hoida ühikuid ja teha ülekandeid teistele registri kontodele. Register sisaldab merendussektori käitajate, HKS2 ettevõtjate, paiksete käitiste käitajate ja õhusõiduki käitajate arvelduskontosid ning tõendajakontosid ja kauplemiskontosid.
ELi HKSi registri ning volitatud esindajate kohta saab täpsemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehel ELi HKSi osas.
ELi HKSi Eesti hallatavate õhusõiduki käitajate heitkogus ja lubatud heitkoguse ühikute kogus 4. kauplemisperioodil
Alates 2026. tasuta lubatud heitkoguse ühikuid enam tasuta ei eraldata. Täpsemalt saab lugeda Euroopa Komisjoni lehelt.
SAF – kestlik lennukikütus (Sustainable Aviation Fuel)
Kestlik lennukikütus (SAF) on tavapärasele fossiilsele lennukikütusele alternatiiv, mis on toodetud taastuvatest või muust madala kliimamõjuga allikatest. SAFi kasutamise eesmärk on vähendada lennunduse CO₂-heidet ja kliimamõju.
SAFi arvestamine ELi HKSis
SAFi kasutamine ei tähenda automaatselt, et selle CO₂-heide loetakse nulliks. Nullheitega saab arvestada ainult seda osa kütusest, mis vastab komisjoni määruse (EL) 2018/2066 (MRR) artiklite 39 ja 39a nõuetele.
Käitaja peab määrama kütuse nullheitega komponentide (nt täiustatud biokütus või RFNBO) osakaalu massibilansi põhimõtte alusel (direktiiv (EL) 2018/2001 art 30 lõige 1).
Näiteks: kui kütusesegus on 2% SAFi, ei pruugi kogu see 2% olla nullheitega — nullheitega arvestatakse vaid nõuetekohaselt tõendatud osa.
SAFi liigid ja heitekoefitsiendid
ELi HKSis arvestatav heitkogus sõltub kasutatavast SAFi tüübist:
- Täiustatud biokütusel ja RFNBOdel võib olla nullheitega heitekoefitsient, kui need vastavad kõigile RED II/RED III säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside vähendamise nõuetele ning on sertifitseeritud.
- Muude SAFi liikide puhul on heitekoefitsient küll väiksem kui fossiilkütusel, kuid mitte null.
Kõik SAFid peavad vastama taastuvenergia direktiivis sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside vähendamise kriteeriumidele, et neid saaks arvestada nii ELi HKSis kui ka ReFuelEU Aviationi nõuetes.
ReFuelEU Aviation
Alates 1. jaanuarist 2025 kohaldatakse määrust (EL) 2023/2405 (ReFuelEU Aviation), mis sätestab ühtlustatud normid kestlike lennukikütuse kasutuselevõtu ja tarnimise kohta. Lennukikütuse tarnija peab tagama, et ELi lennujaamades kättesaadav lennukikütus sisaldaks vähemalt 2% SAFi, mis on kestlike lennukikütuste kehtiv miinimumosakaal.
Lennukikütuse tarnija on vedelkütuse seaduse (VKS) alusel isik, kes tarnib Eestis asuvas liidu lennujaamas õhusõiduki käitajale ärilise lennutranspordi lennu tarbeks lennukikütust. Lennukikütuse tarnija esitab 14. veebruariks aruandeperioodi kohta liidu andmebaasis (UDB) aruande, mis sisaldab informatsiooni tarnitud lennukikütuse ja kestliku lennukikütuse kohta, et tõendada SAFi miinimumosakaalu täitmist.
Lennukikütuse tarnija esitatavad aruande vormid ning vastavad juhised on leitavad Euroopa Komisjoni kodulehelt.
See ei anna õhusõiduki käitajale õigust automaatselt sama koguse ulatuses CO₂-heidet nullida ega vabasta HKSi kohustustest.
LHÜde (lubatud heitkoguse ühikute) eraldamine SAFi kasutamisel
Alates 2025. aastast võivad õhusõiduki käitajad taotleda LHÜde tasuta eraldamist, et kompenseerida hinnavahet fossiilse kütuse ja nõuetele vastava SAFi vahel.
Selleks peab:
- tegema vastava märkuse heitkoguse aruande töölehel “FEETS application”;
- esitama nõutud dokumentatsiooni kasutatud kütuse kohta;
- kasutatud SAF olema nõuetekohaselt sertifitseeritud.
LHÜde eraldamine toimub komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/723 alusel.
Eesti haldusalas olevad õhusõiduki käitajad
Eesti haldusalas olevad õhusõiduki käitajad seisuga 27.03.2024 (Määrus - EL - 2024/1030 - EN - EUR-Lex)
Transpordiameti kodulehelt saab infot sertifitseeritud õhusõiduki käitajate kohta - Sertifitseeritud õhusõiduki käitajad | Transpordiamet
Euroopa Komisjon uuendab nimekirja perioodiliselt. Täpsemalt saab infot Euroopa Komisjoni lennunduse lehelt - Reducing emissions from aviation - Climate Action - European Commission
Kontakt
Üldine teave:
Lii Allas
kliima peaspetsialist
Mihkel Toom
kliima vanemspetsialist
UDB-ga seotud küsimused:
Triin Ehrlich
kliima peaspetsialist
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 09.01.2026
