Esimene kauplemissüsteem (HKS1 või ETS1)
HKS1-te kuuluvad elektri- ja soojatootjad ning energiamahukad tööstusharud. Kauplemissüsteem tagab, et ligikaudu 10 000 Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna energiamahukat tööstusettevõtet ja elektrijaama vähendaksid heitkogust aasta-aastalt.
Kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemist Euroopa Liidu kliima ja energeetika seadusandluse paketis „Eesmärk 55“ saab lugeda Keskkonnaameti kodulehel uudiste rubriigist.
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (ELi HKS, ingl k European Union Emissions Trading System, EU ETS) on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (edaspidi ELi HKSi direktiiv). Kauplemissüsteem hakkas toimima 2005. aastal ning on ELi kliimapoliitika nurgakiviks. ELi HKSis on kehtestatud heitkoguse ülemmäär, mida iga-aastaselt vähendatakse ning mille tulemusena heitkogus väheneb. ELi HKS põhineb nn piiramise ja kauplemise süsteemil (cap and trade). Siiani on see kõige efektiivsem ja kulutõhusam meetod käitiste heitkoguse vähendamiseks, kuna annab ettevõtjatele paindlikkuse heite vähendamiseks.
ELi HKS reguleerib ligikaudu 45% ELi kasvuhoonegaaside heitkogusest. Süsteemi kuulub ca 10 000 energiamahukat tööstusettevõtet ja elektrijaama kõikidest liikmesriikidest ning lisaks ettevõtted Islandilt, Norrast ja Liechtensteinist. ELi HKSi kuulub ka ELi ja eelnimetatud riikide lennundustegevus. Alates 2024. aastast on ELi HKSi laiendatud ka meretranspordile.
ELi HKSiga on kaetud järgmised kasvuhoonegaasid ja sektorid:
- Süsinikdioksiid (CO2) energia- ja soojatootmise sektoris ning energiamahukates tööstussektorites nagu rafineerimine, tsemendi-, lubja-, klaasi-, paberi ja papi ning väetiste tootmine, aga ka lennunduses;
- Dilämmastikoksiid (N2O) lämmastik-, adipiin- ja glükosüülhapete ja glükosaali tootmisel;
- Perfluorosüsivesinikud (PFC) alumiiniumi tootmisel.
Nendes sektorites tegelevate ettevõtetele on ELi HKSi nõuete täitmine kohustuslik. Mõningates sektorites peavad ELi HKSi kuuluma vaid teatud nimisoojusvõimsuse ja tootmistasemega käitised.
Eestis kuuluvad ELi HKSi käitised, mille tegevusalad vastavad Vabariigi Valitsuse 10. augusti 2018. aasta määruses nr 134 §-s 2 toodud nõuetele.
ELi HKSi käitised kuuluvad järgmistesse sektoritesse:
- energiatootmine;
- mineraalõli rafineerimine;
- lubja tootmine;
- klaasi tootmine;
- paberimassi tootmine;
- paberi või papi tootmine;
- keraamiliste toodete valmistamine.
Kauplemissüsteemi luba ja aruandlus
Käitise kuulumine ELi HKSi
Kõik Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) kuuluvad käitised peavad aru andma ja järgima reegleid, mis on paika pandud ELi HKSi direktiivi, seire ja aruandluse määruse ning tõendamise ja akrediteerimise määrusega.
Kõikidel ELi HKSi kuuluvatel ettevõtetel peab olema konto heitkoguse ühikutega kauplemise registris ning sellega seoses tuleb järgida registri määrust. Käitise kuulumine ELi HKSi otsustatakse vastavalt ELi HKSi direktiivi lisale I, kus on määratud kauplemissüsteemi kuuluvad tegevusalad. Euroopa Komisjoni juhenddokumendist (PDF) saab täiendavat infot lisa I tegevusalade tõlgendamiseks.
Kauplemissüsteemi luba ja seirekava
Paikse heiteallika käitaja õiguse käitisest või selle osast kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks annab Keskkonnaamet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osana (edaspidi kauplemissüsteemi luba). Kõikidel ELi HKSi kuuluvatel käitistel on kohustus omada kauplemissüsteemi luba ning samuti peab kõikidel käitistel olema seirekava. Uue keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa taotlemine või olemasoleva muutmine toimub infosüsteemis KOTKAS.
Käitaja peab pidevalt jälgima, et kauplemissüsteemi luba on vastavuses tegelike oludega ning teavitama kõikidest muudatustest, mis mõjutavad kauplemissüsteemi luba (sh seirekava):
muudatused loale kantud informatsioonis (nt kontaktandmed);
muudatused seiremeetodites (ametlik kiri koos muudetud seirekavaga);
muudatused võimsuses ja/või tootmistasemes (ametlik kiri);
tootmise peatamine rohkem kui kuueks kuuks (ametlik kiri) ja sellele järgnevalt tootmise taastamine (ametlik kiri);
omaniku muudatus (ametlik kiri);
käitiseosade ühinemine, jagunemine ja ümberkorraldamine (ametlik kiri koos vastava taotlusvormiga).
Aruandlus
Iga aasta 25. märtsiks esitavad ELi HKSi kuuluvad käitajad Keskkonnaametile heitkoguse aruande ja tõendamisaruande ning need käitajad, kes on taotlenud tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamist ka tootmistaseme aruande koos tõendamisaruandega.
Käitajad peavad esitama seiremeetodite parandusaruande vastavalt kategooriale:
- C-kategooria – iga kahe aasta tagant,
- B-kategooria – iga kolme aasta tagant,
- A-kategooria – iga viie aasta tagant.
Aruanne tuleb esitada hiljemalt 30. juuniks (seire ja aruandluse määrus, artikkel 69).
4. kauplemisperioodist on kasutusel uus aruandlussüsteem, milles toimub heitkoguse aruannete, heitkoguse aruannete tõendamisaruannete ja parandusaruannete esitamine. Muude dokumentide ja aruannete esitamine ja menetlemine jätkub tavapärasel viisil e-kirja teel.
Võrdlusandmete aruanne
Olemasolevad ELi HKSi käitajad pidid tasuta lubatud heitkoguse ühikute taotlemiseks esitama taotluse Keskkonnaametile e-kirja teel hiljemalt 30. maiks 2024.
Tasuta ühikute taotluse koosseis on:
Võrdlusandmete aruanne (nn NIMs aruanne)
Seiremetoodikakava (ingl k Monitoring Methodology Plan ehk MMP), mis on aluseks võrdlusandmete aruandele ja tõendamisaruandele
Tõendamisaruanne NIMs aruande kohta
Taotluse baasperioodiks on aastad 2019–2023 ning aluseks võetakse vastavate aastate tootmistaseme mediaanväärtused. NIMs taotlusvorm ja tõendamisaruande vorm on avaldatud Keskkonnaameti õhu ja kliima valdkonna taotluste lehel.
30. juunil 2026 toimub esimest korda ühikute eraldamine teise eraldamisperioodi esimeseks aastaks.
ELi HKSi käitiste nimekiri, heitkogus ja vastavusseisund 3. kauplemisperioodil | 522.17 KB | pdf
Aruannete tõendamine
ELi HKSis peab käitaja koostatud heitkoguse aruande ja tootmistaseme aruande üle kontrollima tõendaja, kes on saanud vastava akrediteeringu. Teavet ELi HKSi akrediteeritud tõendajate kohta leiab Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehelt. Lisaks saavad Eestis tõendajatena tegutseda ka teistes liikmesriikides akrediteeringu saanud tõendajad.
Järgmistest tabelitest leiab ülevaate Eesti käitistest ja nende heitkogusest nii 3. kui ka 4. kauplemisperioodil:
Heitkoguse ühikud
Tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid saavad taotleda tööstus- ja kaugkütteettevõtted (kauplemisdirektiivi artikkel 10a).
Heitkoguse ühik on ELi HKSi kauplemisvaluuta. Üks heitkoguse ühik annab käitisele õiguse õhku paisata ühe tonni CO2. Lisaks kaugkütteettevõtetele saavad tasuta lubatud heitkoguse ühikuid taotleda need ettevõtted, kelle puhul esineb konkurentsioht võrreldes kolmandate riikidega, kus tegutsevatele ettevõtetele sama rangeid nõudeid ei ole kehtestatud ning kõrgemad maksud ohustaksid käitiste viimist madalamate keskkonnanõuetega riikidesse ja seeläbi heitkogus ei väheneks. Seda nähtust nimetatakse süsinikdioksiidiheite ülekandumiseks ehk lühidalt süsinikulekkeks.
Need ettevõtted, kellele heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata või nendest ei jätku iga-aastase tagastamiskohustuse täitmiseks, peavad puudujäägi kauplemisturult ostma või lülituma ümber tõhusamatele tehnoloogiatele, mis tooks kaasa heite vähenemise. Kui käitaja vajab aga vähem lubatud heitkoguse ühikuid, kui tal kauplemise registri kontol on, siis võib ta ülejäägi maha müüa.
Iga-aastane tagastamiskohustus tähendab seda, et ettevõtted peavad tagastama iga aasta 30. septembriks eelmise kalendriaasta tõendatud heitkoguse aruandele vastava koguse lubatud heitkoguse ühikuid kauplemise registris. Heitkoguse ülemmäär ning iga säästetud heitkoguse tonni väärtustamine suunabki ELi HKSis osalevaid ettevõtteid investeerima tõhusamatesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.
ELi HKSi aastaring käitajale
- 1. jaanuar Käitises alustatakse heitkoguse seiret kinnitatud seirekava kohaselt.
- 25. märts Käitaja esitab eelmise aasta heitkoguse aruande ja tõendaja koostatud tõendamisaruande.
Käitaja sisestab kauplemise registrisse eelmise aasta heitkoguse ja tõendaja kinnitab selle.
Käitaja, kellele eraldatakse tasuta lubatud heitkoguse ühikuid, esitab eelmise kalendriaasta tootmistaseme aruande koos tõendamisaruandega (info@keskkonnaamet.ee).
- 30. juuni Keskkonnaamet eraldab ELi HKSi direktiivi artikli 10a alusel tasuta paika pandud koguse ulatuses lubatud heitkoguse ühikud käitise kontole kauplemise registris.
Käitaja esitab parandusaruande (vastavalt käitise suurusele iga kahe aasta, iga kolme aasta või iga viie aasta tagant).
- 30. september Käitaja tagastab kauplemise registris lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt eelmise kalendriaasta kinnitatud heitkogusele.
Kui ühikuid ei tagastata õigeaegselt, tuleb lisaks tagastamisele tasuda ka trahv 100 eur/t.
- 31. detsember (ja jooksvalt) Käitaja teavitab pädevat asutust muudatustest.
Käitaja peab muudatustest registri konto andmetes teada andma kauplemise registri haldajale (khgregister@keskkonnaamet.ee) 10 päeva jooksul.
Aasta lõpus vaatab käitaja konto üle ning annab vajaduse korral muudatustest teada või kinnitab konto ajakohasust registri haldajale.
Olulistest muudatustes seirekavas, tegevuse peatamisest ja tegevuse lõpetamisest tuleb teada anda ühele järgnevatest e-posti aadressidest:
ELi HKSi kauplemisperioodid
Alates 1. jaanuarist 2005 algas ELi liikmesriikidel kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine ehk ELi HKSi esimene kauplemisperiood, mida nimetatakse ka eel-Kyoto kauplemisperioodiks (commitment period 0, CP0).
Kauplemiseks pidi iga liikmesriik välja töötama lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) riikliku jaotuskava (edaspidi RJK). Vastavalt riigi vajadusele vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHGde) heitkogust anti käitajatele LHÜsid teatud koguses. Kui käitaja paiskas õhku lubatust vähem, siis lubatud koguse ja tegeliku heitkoguse vahe võis ta maha müüa.
Kokkuvõte esimesest kauplemisperioodist:
- Süsteemi kuulusid ainult CO2 heitkogused energiatootmisest ja energiamahukatest tööstustest
- Peaaegu kõik lubatud heitkoguse ühikud anti ettevõtetele tasuta
- Trahv mittevastavuse eest oli 40 eurot tonni kohta
- Süsiniku heitkogused said hinna, kuid perioodi lõpuks langes see nullini. Põhjuseks olid heitkoguse ebatäpsed andmed süsteemi loomisel, mistõttu anti LHÜsid välja rohkem, kui oli tegelik heitkogus (ühikutele puudus nõudlus)
- LHÜdega kauplemine toimus üle ELi
Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ELi HKSi perioodil 2005–2007
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli paindlike mehhanismide elluviimise asjatundjate komisjon otsustas 8. aprillil 2004. aastal, et lubatud heitkoguse ühikute riikliku jaotuskava (RJK) koostamise aluseks võetakse baasperioodi 1995–2003 kolme suurima KHGde heitkogusega aasta keskmine.
Käitajatele lubatud KHGde heitkoguse määramisel võeti aluseks ka käitajate esitatud KHGde heitkoguse prognoosid aastateks 2005–2007 ning arvestati nende varajasi tegevusi (investeeringuid tehnoloogiatesse). Eesti KHGde lubatud heitkoguse esimene RJK avalikustati 2004. aasta aprillis. Vabariigi Valitsus andis esialgse heakskiidu RJKle 20. mail 2004 ning Eesti esitas selle Euroopa Komisjonile 24. mail 2004. Euroopa Komisjon kiitis 2004. aasta sügisel Eesti RJK heaks ilma lisatingimusteta. RJK hõlmas 43 käitist.
Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni kinnitatud lubatud kasvuhoonegaaside riikliku jaotuskavaga (RTI, 01.02.2005, 6, 22) määrati 43 Eesti käitisele kokku 56 290 413 tuhat tonni CO2 ekv, mida käitised võisid paisata õhku ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2007. See oli nn ettevalmistav periood aastateks 2008–2012, mil algas Kyoto protokolli järgne rahvusvaheline kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemine.
Suurim osa KHGde lubatud heitkoguseid eraldati energiatootmise sektorile – 92% RJKga määratud heitkogusest anti 36 käitisele. Lisaks ettevõtetele eraldatud heitkogusele jäeti varuks riiklik reserv uute sisenejate jaoks, kes antud ajavahemikul plaanisid turule siseneda. Reservis oli 1% lubatud heitkoguse hulgast.
2008. aastal alanud ELi HKSi teine kauplemisperiood oli rahvusvahelise kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ehk Kyoto protokolli järgse kauplemise esimene periood (CP1). Süsteem toimis samadel alustel nagu ELi HKSi esimene kauplemisperiood. Täiendavalt kaasati ELi HKSi lennundussektor.
Kokkuvõte teisest kauplemisperioodist:
- Kaasati lennundussektorisse kuuluvad õhusõiduki käitajad, kes ületasid kauplemise direktiivi lisa I piirväärtusi. Loe täpsemalt lennunduse kohta.
- Madalam lubatud heitkoguse ülemmäär ELi HKSis (6,5% väiksem kui 2005. aastal). See põhines tegelikul heitkogusel, mille aluseks oli esimese perioodi aruandlus. Sellegipoolest mõjus 2008. aasta majanduskriis nii, et heitkoguse vähenemine oli oodatust suurem ning seega jäi lubatud heitkoguse ühikuid üle. See hoidis süsiniku hinna madalana terve perioodi vältel.
- Liitusid kolm uut riiki – Island, Liechtenstein ja Norra
- Paljud riigid lisasid süsteemi lämmastikoksiidide heitkogused lämmastikhappe tootmisest
- Tasuta eraldati senisest veidi vähem, umbes 90% ühikutest
- Ettevõtted said osta rahvusvahelisi ühikuid (vastavalt Kyoto protokollile CER ja ERU ühikud) kokku 1,4 miljardi tonni CO2 ekvivalendi ulatuses
- Mitmetes riikides toimusid ühikute enampakkumised
- Trahv mittevastavuse eest tõusis 100 euroni tonni kohta
- Loodi Euroopa Liidu ühine register (EUCR) ja Euroopa Liidu tehingutelogi (EUTL)
Kyoto ühikute kasutamine aastatel 2008–2012
Vastavalt Eesti riikliku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava punktile 2.6 võivad kauplemissüsteemi käitised (sh uued sisenejad) tagastamistehingutel kasutada Kyoto projektipõhiste paindlike mehhanismide (puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse) ühikuid (nn CERid ja ERUd).
Iga käitis võib kasutada Kyoto ühikuid kuni 10% ulatuses talle aastatel 2011 ja 2012 tasuta eraldatavatest LHÜdest (sh antud aastaks reservist eraldatud LHÜd). Kui käitis kasutab 2011. aasta kohta tehtavas tagastamistehingus vähem kui 10% Kyoto ühikuid, võib üle jäävaid Kyoto ühikuid kasutada 2012. aasta kohta tehtavas tagastamistehingus.
Kyoto ühikute kasutusmäärad
Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ELi HKSi perioodil 2008-2012
2013. aastal algas ELi HKSi kolmas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega oma kestuselt pikem ning muutunud on LHÜde taotlemise ja eraldamise põhimõtted.
Põhilised erinevused võrreldes eelnevate kauplemisperioodidega:
- Seatud on ELi-ülene heitkoguse ülemmäär (varem rakendati iga riigi enda seatud piire)
- Enampakkumine saab põhiliseks ühikute eraldamise viisiks (varem oli selleks tasuta eraldamine)
- Tasuta eraldatavatele ühikutele rakenduvad ühised reeglid ja järk-järgult vähendatakse tasuta eraldamist
- Lubatud heitkoguse ühikute hulk väheneb igal aastal 1,74%
- ELi HKSiga on kaetud rohkem sektoreid ja kasvuhoonegaase
- 300 miljonit ühikut pandi kõrvale uutele sisenejatele mõeldud reservi (New Entrants Reserve, NER), et toetada uudseid taastuvenergiatehnoloogiaid ning süsiniku sidumist ja hoiustamist NER 300 programmi kaudu. Loe täpsemalt NER 300 kohta.
Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ELi HKSi perioodil 2013-2020
2013–2020 kauplemisperioodil eraldatakse teatud juhtudel ettevõtetele heitkoguse ühikuid tasuta.
Tasuta on võimalus saada ühikuid:
• tööstus- ja kaugkütteettevõtetel (ELi HKSi direktiivi artikkel 10a) ning
• elektritootjatel elektritootmise moderniseerimise eest (ELi HKSi direktiivi artikkel 10c).
ELi HKSi direktiivi artikli 10a alusel perioodil 2013–2020 tööstus- ja kaugkütteettevõtetele lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ühtlustatud meetodil
Artikli 10a ühikute tasuta eraldamise alused:
• Euroopa Komisjoni otsus 2011/278/EL, 27. aprillil 2011. aastal. Otsusega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks
• Euroopa Komisjoni otsus 24. detsembril 2009. aastal, millega määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks
Rahvusvahelised ühikud
Vastavalt rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste määrusele said kuni 30.04.2021 ELi HKSi käitajad kasutada teatud hulga Kyoto projektipõhiste paindlike mehhanismide ühikuid - puhta arengu mehhanismi (Certified Emission Reduction, CER) ja ühisrakenduse (Emission Reduction unit, ERU) ühikud. Registris heitkoguse ühikute tagastamiseks tuli need ümber vahetada ELi lubatud heitkoguse ühikuteks.
Lisainfo erinevate ühikute ja nendega kauplemise kohta on leitav siit.
ELi HKSi direktiivi artikli 10c alusel aastatel 2013–2019 lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine elektritootjatele elektrisektori moderniseerimiseks
Eesti esitas Euroopa Komisjonile riikliku kava investeeringutest, mis olid seotud infrastruktuuri moderniseerimise ja ajakohastamisega ning puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtuga.
Vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ võis Eesti eraldada üleminekuperioodil (2013–2019) tasuta lubatud heitkoguse ühikuid Eestis asuvatele ELi HKSi kuuluvatele elektritootjatele, kes olid tegevad 31. detsembril 2008 või alustasid asjakohast investeerimist hiljemalt 31. detsembril 2008. Tasuta lubatud heitkoguse ühikute saamiseks esitatud investeeringud pidid vastama välisõhu kaitse seaduses toodud põhimõtetele ning aitama kaasa Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2020 eesmärkide elluviimisele.
Tingimustele vastanud taotlustest koostati riiklik investeeringute kava. Euroopa Komisjon kinnitas investeeringute kava ja selle osas riigiabi andmise lõplikult 27.06.2012.
Loe täpsemalt:
- Investeeringute kava alusel tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kasutamise tingimused ja kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega
- Artikkel 10c konsolideeritud taotlusvorm (49.24 KB, PDF)
- Artikkel 10c konsolideeritud taotlusvormi seletuskiri (280.52 KB, PDF)
- Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi otsus Eesti artikkel 10c taotluse osas (152.82 KB, PDF). Konkurentsi peadirektoraat kiitis Eesti taotluse heaks 27.06.2012, Euroopa Komisjon avalikustas taotluse oma veebilehel.
Tegelik tasuta eraldatav ühikute kogus sõltus tehtud investeeringutest ning sellest annavad ülevaate iga-aastased aruanded:
2021. aastal algas ELi HKSi neljas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega kestuselt pikem ning muutunud on LHÜde taotlemise ja eraldamise põhimõtted.
Põhilised erinevused võrreldes eelnevate kauplemisperioodidega:
10-aastane kauplemisperiood on jaotatud kaheks 5-aastaseks eraldamisperioodiks
Järk-järgult vähendatakse ühikute tasuta eraldamist käitistele, kus ei esine nn süsinikulekke ohtu
Lubatud heitkoguse ühikute hulk väheneb igal aastal 2,2%
Tasuta eraldatavate LHÜde koguseid muudetakse seoses tootmistaseme muudatustega
Neljandal kauplemisperioodil (2021-2030) eraldatakse teatud juhtudel ettevõtetele lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜ) tasuta.
Tasuta on võimalus saada LHÜsid tööstus- ja kaugkütteettevõtetel.
Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaselt LHÜde tasuta eraldamise tingimustele vastava käitise käitaja võib esitada pädevale asutusele taotluse LHÜde tasuta eraldamiseks eraldamisperioodil.
Esimese eraldamisperioodi kohta (st 2021-2025) tuli taotlus esitada hiljemalt 28. juuniks 2019.
Keskkonnaamet esitas esimese eraldamisperioodi kohta taotlustes sisalduva info Euroopa Komisjonile 27. septembril 2019. aastal. Euroopa Komisjon kontrollis põhjalikult taotlustes olevat infot ligi poolteist aastat ning 25. veebruaril 2021. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse käitiste NIMs nimekirja vastuvõtmise või keeldumise kohta.
Euroopa Komisjon võttis 12. märtsil 2021. aastal vastu nn võrdlusaluste määruse, milles toodud uuendatud võrdlusaluste väärtused viis Keskkonnaamet käitajate esitatud taotlustesse sisse ning esitas Euroopa Komisjonile 23.03.2021. Neljanda kauplemisperioodi esimesel eraldamisperioodil rakendatava sektoriülese paranduskoefitsiendi väärtus on 1.
Euroopa Komisjon võttis riiklike eraldamistabelite kohta otsuse vastu 2021. aasta juuni lõpus ning Eesti käitajatele neljanda kauplemisperioodi esimesel eraldamisperioodil eraldatavad lubatud heitkoguse ühikute kogused on järgmised:
NB. Palume tähele panna, et tabelis toodud ühikute kogus on arvestatud käitajate 2019. aastal esitatud võrdlusandmete aruannete põhjal. Käitajatele iga-aastaselt tasuta eraldatav lubatud heitkoguse ühikute kogus oleneb konkreetse käitise tootmistasemest ja seetõttu võib igal aastal mitu korda muutuda.
Neljanda kauplemisperioodiga seotud eesti keelde tõlgitud võrdlusandmete aruande, seiremetoodikakava ja tõendamisaruande vormid ning juhenddokumendid on leitavad siit.
Neljanda kauplemisperioodi kohta saab lisainfot lugeda DG CLIMA kodulehelt.
Neljanda kauplemisperioodiga seotud ingliskeelsed juhenddokumendid ja korduma kippuvad küsimused ning nende vastused on leitavad siit.
Keskkonnaametile tasuta lubatud heitkoguse ühikute taotluse e-kirja teel esitamise tähtaeg oli hiljemalt 30. mai 2024.
Keskkonnaamet esitas NIMs nimekirja elektroonilisel kujul Euroopa Komisjonile 26.09.2024. Pärast seda on Euroopa Komisjon teinud esitatud andmete üle täielikkuse ja järjepidevuse kontrolli ning küsinud Keskkonnaametilt täiendavat infot teatud käitiste taotluste kohta riskihinnangu alusel. Seisuga märts 2026 Euroopa Komisjon veel kontrollib esitatud vorme.
Kui kontrollid on lõpetatud, võtab Euroopa Komisjon vastu otsuse NIMs nimekirja vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta, millele järgneb võrdlusaluste uuendamine. Pärast seda saab Keskkonnaamet arvutada esialgse ühikute koguse vastavalt uuendatud võrdlusalustele. Euroopa Komisjon arvutab vajaduse korral ka sektoriülese parandusteguri.
Teise eraldamisperioodi kohta (st 2026-2030) tuli taotlus esitada hiljemalt 30. maiks 2024.
Taotlus sisaldas järgmist:
võrdlusandmete aruanne;
seiremetoodikakava;
tõendamisaruanne.
Lubatud heitkoguse ühikud eraldati käitajatele augustis 2026. Eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogused lähevad korrigeerimisele nende käitiste käitajatel, kellel on olnud tootmistaseme aruande kohaselt oluline muudatus tootmistasemes.
Neljanda kauplemisperioodiga seotud eesti keelde tõlgitud võrdlusandmete aruande, seiremetoodikakava ja tõendamisaruande vormid ning juhenddokumendid on leitavad siit.
Neljanda kauplemisperioodi kohta saab lisainfot lugeda DG CLIMA kodulehelt.
Neljanda kauplemisperioodiga seotud ingliskeelsed juhenddokumendid ja korduma kippuvad küsimused ning nende vastused on leitavad siit.
ELi HKSi register
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi ELi HKS) toimuvad tehingud (nt ühikute ost-müük) elektroonse registri kaudu, mis on ühine kogu Euroopas (European Union Community Registry, EUCR). Euroopa Komisjon uuendas 2023. aastal registri väljanägemist ja lisas võimaluse avada merendussektori käitaja arvelduskonto. Kõik riiklikud registrid on ühendatud rahvusvahelise sõltumatu tehingute logiga (International Transaction Log, ITL) ning Euroopa Ühenduse tehingute logiga (European Union Transaction Log, EUTL), mis kontrollib lubatud heitkoguse ühikute väljastamist, ülekandmist, tagastamist ja tühistamist. Registrites ja tehingute logides hoitakse teavet arvelduskontode hoiuste ja tehingute kohta.
ELi HKSis osalevad ettevõtted peavad omama kontot kauplemise registris tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute saamiseks ja lubatud heitkoguse ühikute tagastamiseks. Heitkoguse ühikutega kauplemises osaleda soovivad isikud ja ettevõtted peavad samuti omama kontot kauplemise registris. Register sisaldab paiksete käitajate arvelduskontosid, õhusõiduki käitajate arvelduskontosid, merendussektori käitajate arvelduskontosid ning kauplemiskontosid.
Arvelduskontodel saab hoida kauplemisperioodil kehtivaid ühikuid ning teha ülekandeid teistele registri kontodele.
Register sisaldab paiksete käitajate arvelduskontosid, õhusõiduki käitajate arvelduskontosid, merendussektori käitajate arvelduskontosid, tõendajakontosid ning kauplemiskontosid.
Register on loodud vastavalt ELi HKSi direktiivile ning Euroopa Komisjoni otsuse 280/2004/EÜ artiklile 6. Registrit hallatakse ja toiminguid sooritatakse vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) 2019/1122 (edaspidi registri määrus).
Alates 28. oktoobrist 2016 toimub registrisse sisse logimine EU Login süsteemi kaudu. Varem toimus see Euroopa Komisjoni Autentimise Süsteemi ehk ECASi kaudu. Need, kes omavad ECAS kontot, ei pea mingeid muudatusi tegema, kuid edaspidi saab sisse logimisel kasutada vaid oma e-posti aadressi (kasutajanimega ei ole võimalik enam sisse logida). Uutele kasutajatele on abiks registri kasutustingimustes olev EU Login õpetus.
Küsimuste korral palume Teil pöörduda Eesti registri haldajate poole:
Lii Allas
lii.allas@keskkonnaamet.ee
+372 5886 1746
Mihkel Toom
mihkel.toom@keskkonnaamet.ee
+372 5918 2731
If you have any questions, please contact Estonian Registry Administrators:
Ms. Lii Allas
khgregister@keskkonnaamet.ee
phone +372 5886 1746
Mr. Mihkel Toom
khgregister@keskkonnaamet.ee
phone +372 5918 2731
ELi HKSi registri kontod
Käitaja arvelduskonto (Operator holding account, OHA) peab olema kõigil ELi HKSi kuuluvatel käitiste käitajatel. See on vajalik, et neile oleks võimalik tasuta eraldada lubatud heitkoguse ühikuid ning et nad saaksid sisestada oma käitise heitkoguse ja tagastada lubatud heitkoguse ühikuid ettevõtte heitkoguse aruandes esitatud heitkoguse ulatuses. Kontot saab kasutada ka ülekannete tegemiseks. Käitaja arvelduskonto omamine on kohustuslik ettevõtetele, kes peavad osalema ELi HKSis.
Õhusõiduki käitaja arvelduskonto (Aircraft operator holding account, AOHA) toimib samal põhimõttel kui käitaja arvelduskonto.
Õhusõiduki käitaja arvelduskonto omamine on kohustuslik ettevõtetele, kes peavad osalema ELi HKSis.
Merendussektori käitaja arvelduskonto (Maritime operator holding account, MOHA) toimib samal põhimõttel kui käitaja arvelduskonto.
Merendussektori käitaja arvelduskonto omamine on kohustuslik ettevõtetele, kes peavad osalema ELi HKSis.
Kauplemiskonto (Trading account, TA) on mõeldud neile, kes kauplevad tihti. Kauplemiskonto omamine on vabatahtlik ning selle avamist võivad taotleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.
Volitatud esindajad
Kõikidel registri kontodel peab olema vähemalt kaks volitatud esindajat (Account Representative, AR). Volitatud esindaja algatab kontoomaniku (nt ettevõtte) nimel tehinguid ja muid protsesse. Volitatud esindajale võib anda ka ainult vaatamisõigusega juurdepääsu kontole.
Muudatustest teavitamine
Kontoomanikud peavad teavitama registri haldajat (khgregister@keskkonnaamet.ee) 10 tööpäeva jooksul muudatustest kontoga seotud teabes, sh muudatustest volitatud esindajatega seoses (registri määruse artikkel 22).
Loe täpsemalt:
Tehingute sooritamine registris
Kõige lihtsam on teha ülekandeid kontodele, mis on usalduskontode nimekirjas. Sama kontoomaniku kontod lisatakse automaatselt usalduskontode nimekirja ning sinna on võimalik lisada ka teiste tehingupartnerite arvelduskontode numbrid. Muudatuse algatavad ja kinnitavad kaks volitatud esindajat, kellel on vastavalt protsesside algatamise ja kinnitamise õigus. Muudatus tehakse viivitamata, kui tegu on kontode kustutamisega usalduskontode nimekirjast. Kõik ülejäänud muudatused usalduskontode nimekirjas tehakse pärast ettepaneku saamist neljandal tööpäeval kell 12 Kesk-Euroopa aja järgi. Tehinguid algatatakse esmaspäevast reedeni (ka) kella 11.00 ja 17.00 vahel (va riigipühad liikmesriikides).
Registri tasud:
Alates 2016. aastast on kauplemiskonto avamise taotluse läbivaatamise eest ette nähtud riigilõiv 300 eurot. Alates 2014. aastast on kauplemiskonto hoolduse eest ette nähtud iga aasta kohta riigilõiv 320 eurot, mis tasutakse jooksva aasta 15. jaanuariks (riigilõivuseadus § 120).
ELi HKSi teabepäevad
2026. aasta alguses korraldatud teabepäev toimus virtuaalselt, ja keskendus peamiselt muudatustele määrustes, seoses KHG direktiivi muutmisega.
Teabepäeval saavad kokku ELi HKSi käitajad, tõendajad, Eesti Akrediteerimiskeskuse ja pädeva asutuse esindajad. Teabepäeval arutatakse ELi HKSi taotluste, vormide ja aruannete täitmisega seotud küsimusi, aga ka muid rakenduslikke küsimusi, mida käitajad tõstatavad.
Teabepäeva ettekanded
2024. aasta alguses korraldatud teabepäev toimus virtuaalselt, ja keskendus peamiselt muudatustele määrustes, seoses kasvuhoonegaaside direktiivi muutmisega.
Teabepäeval saavad kokku ELi HKSi käitajad, tõendajad, Eesti Akrediteerimiskeskuse ja pädeva asutuse esindajad. Teabepäeval arutatakse ELi HKSi taotluste, vormide ja aruannete täitmisega seotud küsimusi, aga ka muid rakenduslikke küsimusi, mida käitajad tõstatavad.
Teabepäeva ettekanded
Kuna 2021. aastal algas uus, juba neljas kauplemisperiood, siis oli põhirõhk uue kauplemisperioodi muudatuste tutvustamisel - selgitati muutunud määruste sisu, tootmistasemete aruandlust, võrdlusaluste uuendamist, uue aruandlussüsteemi kasutuselevõtmist jne.
Teabepäeva ettekanded
2020. a detsembris toimus teabepäev esimest korda virtuaalselt.
Teabepäeva ettekanded
Õigusaktid ja juhendmaterjalid
- Atmosfääriõhu kaitse seadus
- Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord
- Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid
- Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu
- Keskkonnatasude seadus
- Riigilõivuseadus
- Kauplemisdirektiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ
- Registri määrus (RegReg) – Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2019/1122
- Seire ja aruandluse määrus (MRR) – Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2018/2066
- Tõendamise ja tõendajate akrediteerimise määrus (AVR) – Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2018/2067
- Tasuta ühikute eraldamise määrus (FAR) - Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2019/331
- Tootmistasemete muutumise aruandluse määrus (ALCR) - Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2019/1842
- Võrdlusaluste määrus - Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2021/447
- Turustabiilsusreservi loomise otsus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2015/1814/EL
- Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite ja allsektorite nimekiri (nn süsinikulekke otsus) kauplemisperioodiks 2021-2030 - Euroopa Komisjoni otsus (EL) nr 2019/708
Kliimaneutraalsuskavade määrus – Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2441
- Sektoriülese paranduskoefitsiendi otsus – Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2026/1862
Vormid ja juhendmaterjalid leiate meie taotluste ja aruannete lehelt.
vormid ja juhendmaterjalidKorduma kippuvad küsimused
Kommentaar: Tihtipeale on sisse logimise ebaõnnetumine seotud varem tegemata jäänud toimingutega. Olulisemad on neist registreerimise lõpule viimata jätmine, kus registreerimise võti e „enrolment key“ on jäänud sisestamata. Teine sagedane põhjus on autentimisel valitud ebasobiv sisenemisviis. Samuti võib register olla hoolduste tõttu võrguühendusteta.
Lahendus: Kui olete pikaaegne kasutaja, veenduge, et valisite autentimiseks õige meetodi. Registrisse peaksid volitatud esindajad sisenema kasutades EU Login Mobile App + QR Code autentimist. Kui tegemist ei ole vale meetodiga, sulgege veebilehitseja aken ning proovige paari tunni pärast uuesti. Võimaluse korral võite proovida ka teist veebilehitsejat. Registrisse sisse logimise probleemid võivad olla tingitud registri hooldustöödest.
Süsteemi jaoks võib viga olla ka selles, et olete kasutusse võtnud uue telefoni. Uus telefon tuleb siduda olemasoleva EU Login kontoga. Seda saate teha, kui sisenete EU Login keskkonda ja valite sätete alt „Manage my mobile devices“. Sealt avaneb teil võimalus lisada uus telefon ning vana kustutada. Seejärel tuleb muudatused teha ka registrikontol.
Kui olete uus kasutaja, veenduge, et pädeva asutuse poolt saadetud registreerimise võti on sisestatud. Te ei ole seda teinud, kui vasakul menüüs, pärast nime ja URID koodi, on olemas registreerimise võtme sisestamise valik („Enter your enrolment key“).
Lisaks märgime ära ka selle, et kui teete oma kontol uuendusi, siis tuleb sellest ka meid teavitada, sest need muudatused tuleb meil kinnitada, kuid register meile automaatselt teadet ei saada.
Kui sisenemine ei õnnestu endiselt, võtke meiega ühendust (mihkel.toom@keskkonnaamet.ee).
Kommentaar: Mõnel juhul on aruandlussüsteem hooldustööde tõttu võrguühenduseta. Samuti esinevad aeg-ajalt tõrked, mis on seotud arendusvigadega.
Lahendus: Proovige uuesti siseneda peale veebilehitseja taasavamist. Kui endiselt ei õnnestu, sulgege veebilehitseja aken ning proovige paari tunni pärast uuesti. Võimaluse korral võite proovida ka teist veebilehitsejat.
Kui sisenemine ei õnnestu endiselt, võtke meiega ühendust (mihkel.toom@keskkonnaamet.ee).
Palun lisage teavitamisel info, millist brauserit (Chrome, Edge, Firefox) te kasutate ja milline on selle brauseri versioon. Kui tõrked tekivad aruandlussüsteemi täitmisel, saatke lisaks ekraanipilt aruandlussüsteemi lehelt koos lisainfoga, mille saab, kasutades F12 klahvi klaviatuuril. Seda vajutades avaneb lehe paremal servas uus aken, avage sealt „Console“ sakk. Pange tähele, et mõnikord võib olla vajalik vajutada samaaegselt „Fn“ ja „F12“ klahve, et see aken avaneks.
Lahendus: Registri kasutamiseks on abiks juhised (nii tekstidokumendid kui videod), mis on leitavad registrisse sisse logides, all vasakus nurgas „Need Help“ / „Vajate abi“ funktsiooni all. Juhiste vaatamiseks tuleb klõpsata hüpikaknas kuvatavale lingile.
Lahendus: Juhendid registri kasutamiseks on registri lehel, „Need Help“ / „Vajate abi“ funktsiooni all, vt ka eelmist küsimust. Samuti on registri kohta infot dokumendis „Registri kasutustingimused 2025“, mis on leitav lehe lõpus seotud dokumentide nimekirjas.
Lahendus: Tabel eraldavate ühikute koguse kohta on leitav „ELi HKSi kauplemisperioodid“ peatüki alt, neljas kauplemisperiood 2021-2030 lehelt, Keskkonnaameti veebilehel https://keskkonnaamet.ee/euroopa-liidu-kasvuhoonegaaside-lubatud-heitkoguse-uhikutega-kauplemise-susteem-eli-hks#neljas-kauplemisperi
Leheküljele võidakse lisada mitmeid tabeleid sõltuvalt sellest, millal käitaja esitab pädevale asutusele tootmistaseme aruande. Viimase kontrollimine võtab aega ja oleneb, millisesse Euroopa Komisjoni otsustusvooru aruanne jõuab (eeldusel, et ühikute kogust on vaja korrigeerida).
Lahendus: ELi HKSi kohta käivad juhendmaterjalid on leitavad Euroopa Komisjoni veebilehelt:
Samuti on mitmed juhenddokumendid tõlgitud eesti keelde ning need leiab KeA veebilehelt: https://keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/keskkonnakasutus/kliima-taotlused#eli-hks
Viimati uuendatud 14.08.2026
