Süsiniku piirimeetme (SPIM) eesmärk on tagada, et ELi imporditavate kaupade tootmisel tekkinud süsinikuheite eest on tasutud samaväärne hind nagu ELi-sisesel tootmisel ning soodustada puhtama tootmise suurendamist väljaspool ELi. Meetme alla kuuluvad tootegrupid, nagu raud ja teras, alumiinium, tsement, väetised, vesinik ja elekter.
2023. aasta oktoobris käivitus SPIM üleminekuperioodina, millega kaasnes SPIMi kaupade importijatele kvartaliaruande esitamise kohustus, kus toodi imporditud kaubamahud ning nendega seotud heide. Eesti SPIMi registris on registreeritud ligikaudu 160 deklaranti, kellelt laekus keskmiselt 66 aruannet kvartalis. „Suurimad impordimahud olid seotud raua ja terasega, näiteks rauast või terasest metallkonstruktsioonide ja nende osadega,” ütles Keskkonnaameti kliimabüroo peaspetsialist Lii Allas.
Sellest aastast peab importija, kelle imporditav SPIMi kauba mass on 50 tonni ja enam, taotlema tegevusluba ja saama tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse. Sellega kaasneb kohustus esitada aastaaruanne ja ka rahaline kohustus sertifikaatide ostmise ja tagastamise näol. “Sertifikaatide kogus arvutatakse imporditud kaubaga seotud heite põhjal. Ühele tonnile CO₂-ekvivalendile vastab üks sertifikaat. Sertifikaadi hind kujuneb heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse hinna (LHÜ) keskmise põhjal, mille avaldab Euroopa Komisjon, “selgitas Allas.
Esimene aastaaruanne tuleb esitada hiljemalt 2027. aasta 30. septembriks, mis on samuti sertifikaatide tagastamise tähtaeg.
Keskkonnaametile teadaolevalt on SPIMi tegevusloa kohustuslasi ligikaudu 130. Tänaseks on laekunud 87 tegevusloa taotlust ning välja antud 58 tegevusluba. Ettevõte saab taotleda tegevusluba ka siis, kui aastane kaubamaht ei ole veel ületanud 50 tonni, kuid on teada, et see piirmäär ületatakse.
Lisateavet süsiniku piirimeetme rakendamise kohta leiab Keskkonnaameti veebilehelt ning Euroopa Komisjoni SPIMi teemaliselt lehelt. Küsimuste korral saavad ettevõtted alati pöörduda Keskkonnaameti poole.
