Kellele SPIM kohaldub?
SPIMi kohaldatakse suure CO2-heitega ja suure kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga tootegruppidele. SPIM kohaldub kolmandatest riikidest importijatele, kelle aastane SPIM-kaupade import on üle 50 tonni.
Kolmandatest riikidest imporditud kaupade ja toodete puhul, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/956 (edaspidi SPIM määrus) lisa I loetellu, tuleb esitada aruanded imporditud kogustele vastava heite kohta.
SPIM määrus kohaldub järgnevatele tootegruppidele (SPIMi kaubad):
- Raud ja teras
- Alumiinium
- Tsement
- Väetised
- Vesinik
- Elekter
Täpsema kaubakoodide loetelu leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.
SPIMi õigusraamistik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2023/956
- kehtestab I lisas loetletud imporditavatele kaupadele süsiniku piirimeetme, mille eesmärk on vähendada süsinikuheite ülekandumise riski, suunata kolmandate riikide käitajaid heidet vähendama ning täiendada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/1773
- sätestab üleminekuperioodi (01.10.2023-31.12.2025) SPIM aruandluse reeglid ja nõuded
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/3210
- kehtestab SPIMi registri kasutamise ja haldamise rakenduseeskirjad
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2550
- muudab ja täpsustab rakendusmäärust (EL) 2024/3210 SPIMi registri osas
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/486
- määrab tingimused ja menetlused tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse saamiseks
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2549
- muudab ja täpsustab rakendusmäärust (EL) 2025/486 tegevusloaga SPIMi deklarandi staatuse osas
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2619
- kehtestab tolliasutuste poolt SPIMi raames edastatava teabe nõuded
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2546
- sätestab SPIMi alusel deklareeritud seonduva heitkoguse tõendamise põhimõtted
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2547
- kehtestab kaubaga seonduva heitkoguse arvutamise meetodid
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2548
- sätestab SPIMi sertifikaatide hinna arvutamise ja avaldamise korra
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2620
- sätestab, kuidas arvestatakse tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikuid SPIM sertifikaatide tagastamise kohustuse vähendamisel
Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/2621
- kehtestab SPIMi jaoks kasutatavad vaikeväärtused
Kuidas SPIM toimib?
SPIM korrigeerib imporditavate kaupade hinda, et need oleksid hinnastatud sarnaselt Euroopa Liidus toodetud kaupadega. Nii kaasatakse süsteemi ka tootjad väljaspool ELi ning välditakse süsinikuheite ülekandumist kolmandatesse riikidesse ja sellistes piirkondades tootmisel tekkivat eelist.
SPIMi rakendatakse järk-järgult ning see on seotud ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (ELi HKS) tasuta lubatud heitkoguse ühikute samm-sammulise kaotamisega.
SPIMi rakendamine algas üleminekuperioodiga (1. oktoobrist 2023 kuni 31. detsembrini 2025), mille jooksul pidid importijad esitama kvartaliaruandeid imporditud kaupade ja nendega seotud heitkoguste kohta. Üleminekuperioodi eesmärk oli valmistada ettevõtteid ette SPIMi lõplikuks rakendamiseks. Alates 1. jaanuarist 2026 rakendus SPIMi lõplik periood, mis tõi kaasa tegevusloa nõude ning SPIMi sertifikaatide tagastamise kohustuse.
SPIM lõplik periood alates 2026
Alates 1. jaanuarist 2026 peab importijal olema SPIMi deklarandi staatus ehk kehtiv tegevusluba juhul, kui tema aastane SPIMi kaupade maht ületab 50 tonni. Importija, kelle aastane SPIMi kaupade maht on kuni 50 tonni (kaasa arvatud), tegevusluba taotlema ei pea. Samuti puudub tal aruandluse ning sertifikaatide tagastamise kohustus.
Esimene SPIMi deklaratsioon ehk aastaaruanne 2026. aasta kohta tuleb esitada hiljemalt 30. septembriks 2027. Samaks kuupäevaks tuleb tagastada ka imporditud kaubaga seotud heitkogusele vastav kogus sertifikaate. Sertifikaate saab soetama hakata 2027. a veebruaris, pärast mida saavad tegevusloaga deklarandid soetada sertifikaate ka 2026. aasta impordi kohta.
Alates 2026. aastast määratakse sertifikaadi hind ja heitkogused tegelike, akrediteeritud tõendaja poolt tõendatud heiteandmete alusel. Kui tegelikke andmeid ei ole, kasutatakse Euroopa Komisjoni määratud vaikeväärtusi. 2026. aastal fikseeritakse sertifikaadi hind igaks kvartaliks, lähtudes eelneva perioodi keskmise Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) turuhinnast, et tagada suurem hinnastabiilsus.
SPIM kaupade importijatele (≥ 50 t/a)
Taotluse esitamine Keskkonnaametile
Juhised on leitavad jaotisest „Ligipääsu taotlemine SPIM registrisse“.
Tegevusloa taotluse esitamine SPIM registris
Juhised on leitavad jaotisest „Tegevusloa taotlemine“.
SPIM sertifikaatide ost
Alates 2027. aastast on deklarandil kohustus tagada, et iga kvartali lõpu seisuga vastab tema SPIMi registri kontol olevate SPIMi sertifikaatide kogus vähemalt 50%-le kalendriaasta algusest alates imporditud kaupadega seotud heitkogustest.
Aastaaruande esitamine
Aastaaruanne esitatakse SPIMi registris eelmise kalendriaasta kohta. Esimest korda tuleb aruanne esitada 2027. aastal 2026. aasta kohta.
Sertifikaatide tagastamine
Sertifikaadid tagastatakse SPIMi registris vastavalt aastaaruandes deklareeritud ja tõendatud heitkogustele. Näiteks 2026. aasta heitkogustega seotud sertifikaadid tuleb tagastada 2027. aastal koos aastaaruande esitamisega (hiljemalt 30. septembriks 2027).
Sertifikaatide tagasiost
Kui pärast sertifikaatide tagastamist jääb sertifikaate üle, saab nende tagasiostmiseks esitada taotluse kuni 31. oktoobrini. Näiteks 2026. aasta heitkogustega seotud sertifikaatide puhul tuleb taotlus esitada hiljemalt 31. oktoobriks 2027. Sertifikaadid müüakse tagasi ühtse keskplatvormi kaudu.
Sertifikaatide kehtetuks tunnistamine
Sertifikaadid, mida ei ole tagasi müüdud, tunnistab Euroopa Komisjon 1. novembril kehtetuks vastavalt SPIM-määruse artiklis 24 sätestatud ajakavale.
Erandina tunnistatakse 2026. aasta heitkogustega seotud sertifikaadid kehtetuks 1. novembril 2027 ning nende eest kompensatsiooni ei maksta. Edaspidi tunnistatakse sertifikaadid kehtetuks nende ostmisele järgneva teise kalendriaasta 1. novembril (nt 2027. aastal ostetud sertifikaadid tunnistatakse kehtetuks 1. novembril 2028).
Ligipääsu taotlemine SPIM registrisse
Esmalt looge EU Login konto https://webgate.ec.europa.eu/cas/eim/external/register.cgi. Igal registri kasutajal on vajalik luua personaalne EU Login konto ning seotud e-posti aadress esitada taotluses.
EU Login on Euroopa Komisjoni kasutajate autentimisteenus ning sisse logimisel SPIM registrisse on nõutav kaheastmeline autentimine, selleks palume EU Login kontol lisada üks järgnevatest valikutest:
- Lisage EU Login kontole oma mobiiliseade ning laadige alla oma telefoni EU Login mobiiliäpp, et siseneda SPIM registrisse parooli + QR koodi või PIN koodiga.
- Lisage EU Login kontol turvavõti, mis on seotud Teie telefoniga, et siseneda SPIM registrisse parooli + turvavõtmega.
- Lisage EU Login kontole oma ID-kaart, et siseneda SPIM registrisse parooli + elektronidentiteedi (eID) abil.
Seejärel esitage Keskkonnaametile info@keskkonnaamet.ee juriidilise isiku esindusõigusega isiku poolt digiallkirjastatud vormikohane taotlus.
SPIM registri esindajaks ei pea olema ettevõtte esindusõigusega isik.
Konto loomise kohta saadetakse teile e-mail ning seejärel saate siseneda SPIM registrisse.
SPIM register: https://cbam.ec.europa.eu/authorised-declarant
Ettevõtte esindajad saavad siseneda SPIM registrisse otse. Ettevõtte töötajad, kes on nimetatud SPIM registri taotluses, tuleb esmalt siduda ettevõtte esindaja poolt läbi administreerimiskeskkonna.
Administreerimiskeskkond: https://customs.ec.europa.eu/taxud/uumds/admin-ext/
- Aruandekohustuslasel (importijal) on võimalik kasutada esindajat (deklaranti), kes täidab ja esitab SPIM registris aruandeid nende eest. Sellisel juhul ei ole neil importijatel vaja esitada SPIM registri taotlust.
- Esindajal ehk ettevõttel (deklarandil), kes soovib teiste nimel aruandeid esitada, tuleb SPIM registri taotluses vastav koht ära märkida. Esindajal on võimalik ühe aruandega esitada mitme importija aruanded.
NB!
Töötajatele antakse ligipääs administreerimiskeskkonnas automaatselt kuni üheks aastaks. Nt, kui ettevõtte SPIM esindaja on andnud oma töötajale ligipääsu 8. jaanuaril 2024, siis tema ligipääs lõppeb 8. jaanuaril 2025. Ligipääsude uuendamiseks palume ettevõtte SPIM esindajal ja töötajal läbi teha uuesti volituste haldamise protsess.
Tegevusloa taotlemine
Tegevusloa taotlus esitatakse SPIM registris tegevusloa haldamise mooduli (Authorisation Management Module, AMM) kaudu. Taotluse esitamiseks peab taotleja olema SPIM registrisse sisse logitud, mis eeldab SPIM registri kasutajakonto olemasolu. Kui kasutajakontot ei ole, tuleb see eelnevalt luua (vt ptk „Ligipääs SPIM registrisse“).
AMM mooduli kasutusjuhend ja videojuhised on kättesaadavad Euroopa Komisjoni CBAMi veebilehel jaotises „Authorisation Management Module“.
Alljärgnevalt on esitatud teave ja selgitused dokumentide ning tõendite kohta, mida tuleb taotluse erinevatel vahekaartidel esitada:
- Esitada andmed taotleja kohta (ettevõtte EORI number, nimi, aadress ja kontaktandmed).
- Vajadusel lisada nende isikute nimed ja kontaktandmed, kelle nimel taotleja tegutseb (kui tegemist on tolliesindajaga).
- Esitada teave ettevõtte põhilise majandustegevusala kohta.
- Anda hinnang taotlusperioodil ja sellele järgneval aastal imporditavate kaupade mahule ja rahalisele väärtusele.
- Maksu- ja tolliameti kinnitus maksuvõla puudumise kohta, mille saate ise MTA e-keskkonnas koostada. Juhendi leiate MTA kodulehelt.
- Kinnitada kirjalikult (märkida taotluses „jah“ ), et ettevõttel puuduvad viimase 5 aasta jooksul olulised või korduvad rikkumised tolli-, maksu- või turureeglite osas ning ettevõttel puudub karistusregistrikanne oma tegevusalal toime pandud raske kuriteo kohta. Lisada tuleb juriidilise isiku karistusregistri väljavõte, mis sisaldab arhiivi andmeid. Väljavõtte saate teha e-toimikust.
NB! Lisatavad dokumendid võivad olla PDF- või Word-vormingus. Allkirjastatud dokumente lisada ei saa.
- Anda nõusolek (märkida „jah“) pädevale asutusele vajalikele andmetele juurdepääsuks seoses SPIM loa taotlusega.
- Esitada finants- ja tegevussuutlikkust kinnitavad andmed
- Ettevõtte suurus
- SPIMi aruandluse ja kontrolliga seotud isikute arv ettevõttes
- Ettevõtte tegutsemisaeg (vähem kui kaks aastat/ rohkem kui kaks aastat)
- Ettevõtte riiklik äriregistri number
- Viimase kolme majandusaasta finantsnäitajad (puhaskasum või kahjum, käive, käibevarad, lühiajalised kohustused)
Finantsvõimekuse hindamine
SPIMi tegevusloa taotlemisel hindab Keskkonnaamet taotleja finantsvõimekust ja tegevussuutlikkust, et veenduda ettevõtte suutlikkuses täita SPIM määrusest tulenevaid kohustusi, sh SPIMi sertifikaatide ostmise ja tagastamise nõuet.
Finantsvõimekuse hindamine põhineb taotleja viimaste majandusaastate finantsandmetel ning toimub ühtsete ja läbipaistvate kriteeriumite alusel. Hindamise eesmärk on vähendada finantsriske, tagada süsteemi usaldusväärsus ning ettevõtete võrdne kohtlemine.
Hindamise tulemus võib mõjutada tegevusloa väljastamist, sh vajadust esitada audiitori hinnang. Kui finantsvõimekuse hindamise mudelis ilmnevad punased suhtarvud, lähtutakse majandusaasta aruandes esitatud audiitori hinnangust. Juhul kui audiitori hinnang puudub, tuleb taotlejal esitada audiitori hinnang viimase majandusaasta kohta.
Pädev asutus viib tegevusloaga SPIMi deklarantide finantsvõimekuse taashindamist läbi regulaarselt:
- kui tegevusluba on väljastatud ilma audiitori hinnanguta, toimub taashindamine iga nelja aasta järel;
- kui tegevusluba on väljastatud audiitori hinnangu alusel (st finantsvõimekuse hindamise mudelis esines punaseid suhtarve), toimub taashindamine iga kahe aasta järel.
- Selgitab finantsvõimekuse hindamise eesmärke, õiguslikku alust ja üldist hindamisloogikat.
- Võimaldab ettevõttel enne taotluse esitamist hinnata oma vastavust finantsvõimekuse kriteeriumitele.
Märkus: Soovitame taotlejatel tutvuda eeltoodud materjalidega enne tegevusloa taotluse esitamist.
SPIMi sertifikaatide arvestus ja rahaline kohustus
Alates 2026. aastast tuleb SPIMi alla kuuluvate kaupade importimisel arvestada kasvuhoonegaaside heitest tuleneva lisakuluga. See tähendab, et importija peab imporditud kauba heitkogusele vastavas mahus ostma ja tagastama SPIMi sertifikaate.
Esimene reaalne rahaline kohustus tekib 2027. aastal, kui esitatakse SPIMi aastaaruanne 2026. aastal imporditud kauba kohta. Aruande esitamise tähtaeg on 30. september 2027, mis on ühtlasi ka sertifikaatide tagastamise tähtaeg. SPIMi sertifikaate on võimalik soetama hakata alates 2027. aasta veebruarist.
SPIMi kohustuse suurus arvutatakse SPIMi registris aastaaruande esitamise käigus. Arvutus toimub automaatselt, tuginedes aastaaruandes esitatud andmetele ning registris rakendatud arvutusloogikale.
SPIMi rahaline kohustus määratakse SPIMi sertifikaatidega kaetud kauba koguheite (t CO₂e) alusel. Ühele tonnile CO₂-ekvivalendile vastab üks SPIMi sertifikaat. Sertifikaatide arv korrutatakse kehtiva CO₂ hinnaga, mille tulemusena saadakse SPIMi rahaline kohustus.
Üldine arvutusloogika on järgmine: eriheide × kauba kogus × CO₂ hind
SPIMi kohustuse arvutamisel rakendatakse kahte võimalikku mahaarvamist:
- ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tasuta heitkoguse ühikutega kaetud osa, mis põhineb SPIMi võrdusaluse väärtusel (BM) ja SPIMi teguril;
- kolmandas riigis makstud süsinikuhind, kui kauba päritoluriigis on kasvuhoonegaaside heite eest CO₂ hind tegelikult tasutud ning see on nõuetekohaselt deklareeritud ja tõendatud. Vastav rakendusmäärus on Euroopa Komisjonil plaanis vastu võtta ja jõustada käesoleva aasta esimeses pooles.
Märkus: Alates 2034. aastast tasuta heitkoguse ühikutega seotud mahaarvamist enam ei rakendata. Seejärel jääb alles ainult kolmandas riigis makstud süsinikuhinna mahaarvamise võimalus.
Mahaarvamisi arvestades toimub arvutus järgmise valemi alusel: {EH – (BM × SPIM tegur × CSCF) – CP3} × m × hind
Kus:
EH – kaubaga seotud eriheide (t CO₂e / t kaupa)
- Põhineb tootja poolt tõendatud tegelikel heiteandmetel või Euroopa Komisjoni kehtestatud vaikeväärtustel.
- Vaikeväärtuste kasutamisel tuleb eriheide korrutada hinnalisandiga (mark-up): EH × (1+mark-up).
- Eriheite vaikeväärtused, vastavalt kaubakoodile ja päritoluriigile, on esitatud Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2621 lisas I.
BM – SPIMi võrdlusaluse väärtus
- Võrdlusaluse väärtused, vastavalt kaubakoodile, on esitatud Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/2620 lisas I.
- Veerus A on esitatud võrdlusaluse väärtused tegelike heiteandmete kasutamise korral ning veerus B vastavad väärtused juhul, kui kasutatakse vaikeväärtusi.
SPIM tegur – süsiniku piirimeetme vähendamistegur
- 2026. aastal 97,5%;
- väheneb järk-järgult ning on 2034. aastal 0%;
- atmosfääriõhu kaitse seaduses § 156 lõikes 9 on sätestatud SPIMi tegurid, mis on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/87/EÜ (artikkel 10a).
CSCF – ELi HKSi sektoriülene parandustegur (avaldatakse käesoleva aasta II kvartalis)
CP3 – kolmandas riigis makstud süsinikuhinna osa (t CO₂e / t kaupa)
m – imporditud kauba kogus (t või MWh)
hind – SPIM sertifikaadi hind
SPIMi sertifikaadi hind põhineb ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) CO2 keskmisel hinnal.
- 2026. aastal imporditud kauba puhul arvutatakse sertifikaadi hind kvartalipõhiselt, lähtudes kvartali keskmisest ELi HKSi lubatud heitkoguse ühiku hinnast.
- 2027. aastal ja edaspidi arvutatakse imporditud kauba puhul sertifikaadi hind nädala keskmisena.
- Hinnad avaldatakse perioodile (vastavalt kvartal/nädal) järgneva nädala esimesel tööpäeval.
- Ülevaadet CO2 hinna kujunemisest ja liikumisest saab jälgida siit.
SPIMi kohustuse arvutamisel saab kasutada tegelikke heiteandmeid juhul, kui imporditava kauba tootmisega seotud kolmandas riigis tegutsev käitis on registreeritud SPIM registris ning on seal esitanud nõuetele vastavad ja tõendatud heiteandmed. Kui need andmed on registris olemas, saab neid kasutada automaatselt SPIMi aastaaruande koostamisel.
Kui käitis ei ole SPIMi registris registreeritud või ei ole esitanud nõuetele vastavaid heiteandmeid, tuleb SPIMi kohustuse arvutamisel kasutada Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vaikeväärtusi.
SPIMi registris on mh võimaldatud kolmandate riikide käitistel (tootjatel) teha kaubaga seotud heiteandmed importijatele kättesaadavaks konfidentsiaalsel viisil. Importijale kuvatakse üksnes SPIMi kohustuse arvutamiseks vajalik info.
Valem: (EH – (BM × SPIM tegur × CSCF)) × m × hind
Näidisandmed
- Kaubakood: 7207 11 14
- Päritoluriik: Hiina
- Impordiaasta: 2026
- Imporditud kauba kogus: 120 tonni
Samm 1 – kaubaga seotud eriheide (EH)
Eriheide (EH) sisestatakse valemisse tootja tegelike heiteandmete või Euroopa Komisjoni kehtestatud vaikeväärtuste alusel.
Vaikeväärtuste kasutamisel:
- Vaikeväärtused on esitatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2025/2621 (SPIMi vaikeväärtuste määrus).
- Määruse lisas I on vaikeväärtused esitatud päritoluriikide ja kaubakoodide lõikes.
- Vaikeväärtuse leidmiseks:
- tuleb esmalt valida päritoluriik (nt Hiina);
- seejärel tuleb päritoluriigi tabelist leida vastav kaubakood (nt 7207 11 14);
- impordiaastale vastav vaikeväärtus tuleb leida vastavast tabeli veerust, kus on märgitud ka hinnalisand.
Käesolevas näites lähtutakse veerus „2026. aasta vaikeväärtus (sh hinnalisand)“ esitatud väärtustest. Kaubakoodi 7207 11 14 eriheite väärtus (EH) on 3,486 t CO2/t ning see hõlmab 10% hinnalisandit.
Märkus: Vaikeväärtused sisaldavad juba hinnalisandit (mark-up’i). Tegelike heiteandmete puhul hinnalisandit ei rakendata.
Samm 2 – SPIMi võrdlusaluse väärtus (BM)
Võrdlusaluse väärtus (BM) näitab, kui suur osa heitkogusest loetakse tasuta heitkoguse ühikutega kaetuks. BM määratakse alati SPIMi võrdlusaluste väärtuste määruse alusel.
- Võrdlusaluste väärtused (BM) on esitatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2025/2620.
- Määruse lisas I punktis 5.3 on võrdlusaluste väärtused esitatud kaubakoodide lõikes.
- Võrdlusaluse väärtuse määramiseks tuleb esmalt leida vastav kaubakood (nt 7207 11 14) ning seejärel valida asjakohane tootmisskeem (nt tootmisskeem C).
- Tegelike heiteandmete puhul tuleb tootmisskeem määrata tootja esitatud tootmisviisi alusel ning BMi väärtus tuleb valida veerust A;
- vaikeväärtuste puhul tuleb kasutada rakendusmääruses (EL) 2025/2621 kaubakoodi juures märgitud tootmisskeemi ning BMi väärtus tuleb valida veerust B (tootmisskeemi puudumisel kasutage tootmisskeemist sõltumatut võrdlusalust);
- kaubakoodi juures esitatud mitme võrdlusaluse korral, tuleb lähtuda määruse (EL) 2025/2620 lisa I punkti 5.3 selgitustest.
Käesolevas näites on vaikeväärtuste alusel tootmisskeemiks märgitud C, mistõttu kasutatakse määruse (EL) 2025/2620 veerus B esitatud võrdlusaluse väärtust tootmisskeemile C. Kaubakoodi 7207 11 14 võrdlusaluse väärtus (BM) on 1,364 t CO2/t.
Märkus: Veerus A on esitatud võrdlusaluse väärtused tegelike heiteandmete kasutamise korral ning veerus B vastavad väärtused juhul, kui kasutatakse vaikeväärtusi.
Samm 3 – SPIMi tegur ja CSCF
- Süsiniku piirimeetme vähendamistegur (SPIMi tegur) 2026. aastal on 97,5% (atmosfääriõhu kaitse seadus § 156 lõige 9) ehk valemisse tuleb sisestada 0,975.
- ELi HKSi sektoriülene parandustegur (CSCF) avaldatakse käesoleva aasta II kvartalis. Eelmisel eraldamisperioodil, st 1. jaanuaril 2021 alanud viieaastasel perioodil, oli HKSi CSCF väärtus 1.
Samm 4 – kauba kogus ja sertifikaadi hind
- Imporditud kauba kogus (m): 120 tonni
- SPIMi sertifikaadi hind: 88,4€ (näitlik hind, võetud seisuga 26.01.26). CO2 hinda saab jooksvalt jälgida nt siit.
Samm 5 – SPIMi lisakulu arvutus
SPIMi lisakulu arvutatakse järgmiselt: (3,486 – (1,364 × 0,975 × 1)) × 120 × 88,4 = 22 871,91 €
Lisakulu tonni kauba kohta leitakse eriheite ja hinna korrutisena: (3,486 – (1,364 × 0,975 × 1)) × 88,4 = 190,6 €/t
SPIMi sertifikaatide arv leitakse eriheite ja imporditud kauba koguse korrutisena:
(3,486 – (1,364 × 0,975 × 1)) × 120 t = 258,72 ≈ 259 sertifikaati
259 sertifikaadi kogumaksumus oleks 22 895,6 € (259 × 88,4€)
Märkus: Sertifikaatide arv ümardatakse alati täisarvuni, mistõttu võib sertifikaatide alusel arvutatud kogukulu mõnevõrra erineda valemi alusel saadud teoreetilisest kogusummast.
Kontakt
Üldine teave:
Lii Allas
kliima peaspetsialist
SPIM registriga seotud küsimused:
Evelyn Samarajev
kliima vanemspetsialist
