„Rahvapärimuses mainitakse sageli, et pärg punuti seitsmest, üheksast või kaheteistkümnest erinevast taimest – see viitab, kui liigirikkad olid meie niidud ja teeservad,“ tõdes folklorist Reet Hiiemäe puisniitude taastamisega tegeleva projekti tellimusel valminud artiklis. Hiiemäe tõi esile, et pärimustekstid nimetavad sageli ka konkreetseid liike, nagu meelespea, karikakar, äiatar, rukkilill, naistepuna ja härghein. „Ka rahvapärased taimenimed on omaette aare – näiteks ‘jaanilill’ võib tähendada tosinat eri taime."
Pärjapunumine on hea põhjus minna koos pere või sõpradega loodusesse, õppida tundma taimi ja märgata, kui liigirikas on üks hooldatud niit. Kõige enam elurikkust leidub pärandniitudel – traditsiooniliselt niidetud või karjatatud aladel, kus võib kasvada sadu taimeliike. Keskkonnaamet taastab koos partneritega pärandniite Eesti-Läti ühisprojekti PuisniiduLife raames. Nii aitab projekt kaasa sellele, et pärgade tarbeks leiab värviküllaseid õisi ka tulevikus ja et pärand, mis ühendab inimest ja loodust, püsib elavana.
Loe Reet Hiiemäe artiklit jaanipärgade pärimusest projekti veebilehelt.
