Projekt WOODMEADOWLIFE ehk PuisniiduLife

Eesti-Läti ühine LIFE projekt (LIFE20 NAT/EE/000074) „Restoring and promoting a long term sustainable management of Fennoscandian wooded meadows in Estonia and Latvia” ehk „Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis“ keskendub puisniidu alade taastamisele Eestis ja Lätis, jätkusuutlike lahenduste loomisele hooldamisel ja avalikkuse teadlikkuse tõstmisele puisniitude loodus- ja kultuuripärandist ning nende kaitsest ja majandamisest.

Hetkel oluline: info tulekul.

Projekti üldinfo

Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis. Uuri projekti kohta lähemalt läti keeles Läti Looduse Fondi kodulehelt.

Kestus:

1. november 2021 – 31.detsember 2026

Partnerid:

  • Keskkonnaamet (juhtpartner)
  • MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing
  • Eestimaa Looduse Fond
  • Tartu Ülikool
  • Eesti Kunstiakadeemia
  • Läti Looduse Fond
  • Ökoloogilise Taastamise Ühingu Euroopa sektsioon.

Rahastus

Projekti kogu eelarve on 6,697,642 eurot, millest Keskkonnaameti osalus on 3,756,9877 eurot ja partnerite osalus 2,940,765 eurot.

Euroopa Komisjoni rahastab projekti 75% ehk 5,023,229 euro ulatuses ning ülejäänud rahastus kaetakse projekti partnerite ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse osalusel.

projekti wood meadow life logo, Natura 2000 logo ja life logo

Kokku on Eestis ja Lätis projektialasid 33, millest 25 projektiala Eestis asuvad Saaremaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal, Tartu- ja Valgamaal ning 8 projektiala Lätis.

Rohkem infot projektialade kohta leiad Projektialad peatükist allpoolt.

Puisniidu tamm
Tamm puisniidul. Autor: GrassLIFE/Latvian Fund for Nature

Puisniitudest

Õite ja linnurohked niidud on sajandeid olnud Eesti maastikele iseloomulik osa. Ajal, mil suurem osa rahvast elas maal, vajati loomade karjatamiseks karjamaid ja talvise sööda saamiseks heinamaid. Nii kujunesid pika aja jooksul erinevad pärandniidud, nende seas ka kaunid ja liigirohked puisniidud. Puisniidud on regulaarselt niidetava looduslike rohttaimede ning hõredalt paiknevate puude ja põõsastega alad, kus päikeselisemad avatud alad vahelduvad üksikult kasvavate puudega ja varjukamate puugruppidega. Just sellised mitmekesised tingimused aitavad puisniitudel hoida erakordset liigirohkust. Külg-külje kõrval kasvavad väga mitmekesiste nõudlustega taimeliigid ning nendega on seotud ka äärmiselt liigirohke putuka- ja mullaelustik ning linnustik.

Praeguseks on kasutusest väljas olevad puisniidud enamjaolt kinni kasvanud ja nende pindala on vähenenud peaaegu olematuks üle kogu Euroopa. Täna kahjuks ei ole puisniidud enam talumajapidamistes olulised, ent nad on jätkuvalt ülimalt oluliseks elupaigaks haruldastele looma- ja taimeliikidele, kandes nii avatud niidu kui metsa väärtusi. Samuti on puisniidud ülisuure liigirikkuse kandjad – ühel ruutmeetril võib kasvada üle 70 erineva taimeliigi, mis on ka maailma mastaabis väga eriline.

Eesti ja Läti puisniidud moodustavad ligikaudu 60% kõigist puisniitudest boreaalses regioonis.
 

  • 2021. aastal hooldati Eestis puisniite 1100 ha ja Lätis 343 ha, mis ei ole piisav, et tagada nende liigirikaste elupaikade säilimine pikas perspektiivis. Vastavalt "Pärandniitude tegevuskavale 2021-2027" ja Läti Natura rahastamise tegevuskavale (PAF) on eesmärgiks Eestis hooldada 2000 ha ja Lätis 992 ha puisniite aastaks 2027.

  • Et suurendada puisniitude hoolduspinda mõlemas riigis ja aidata tagada loodusväärtuste säilimine ka tulevikus, on ellu kutsutud Euroopa Liidu toel LIFE projekt, mille üks eesmärkidest on kinni kasvanud alade taastamine.

Projekti PuisniiduLife eesmärk ja peamised tegevused

Projekti eesmärk on taastada kinni kasvanud puisniite ja viia läbi elupaiga ning liikide seisundit parandavaid tegevusi.

Lisaks puisniitude seisundi parandamisele on projekti eesmärgiks puisniitude jätkusuutliku hoolduse edendamine, projekti tulemuslikkuse seire ning avalikkuse teadlikkuse tõus puisniitude loodus- ja kultuuripärandist ning nende kaitsest ja majandamisest.

Tegevuste täpsema loetelu leiad altpoolt.

Puisniit Lätis
Puisniit Lätis. Autor: GrassLIFE/Latvian Fund for Nature

Projekti käigus on planeeritud taastada kinni kasvanud puisniidu alasid kokku 700 hektaril - 500 ha Eestis ja 200 ha Lätis. Puisniitude taastamine kestab üldjuhul 1–3 aastat ning taastamine tuleb läbi viia selliselt, et edaspidi on võimalik niita ka tehnikaga. Taastamistegevuste alla läheb võsa eemaldamine, puu- ja põõsarinde liituvuse vähendamine ja freesimine. Taastamist korraldab Keskkonnaamet ja taastamistööd tellitakse riigihanke kaudu.

Lisaks taastamisele on vajalik alale pääsemiseks osadel projektialadel paigaldada truupe või täita kruusaga alale viivat teed.

Pärast taastamist on ülioluline puisniite igal aastal hooldada – niita ja niide koristada – järjepidev ja pikaajaline hooldus on võtmekoht elupaikade taastumisel ja liikide säilimisel. Hooldamise toetust maksab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Alates 2023. aastast on puisniitude hooldustoetus 600 eurot hektari kohta.

Potentsiaalne taastatav puisniit
Potentsiaalne taastatav puisniit Saaremaal. Auto Urmo Saar

Teadlikkuse suurendamine on samuti üks olulisemaid projekti eesmärke. Planeeritud on puisniidu teemaliste infoseminaride, õppepäevade ja talgute korraldamine ning tutvustada projekti tegevusi, üritusi ka sotsiaalmeedia kaudu. 

Niitmistalgud
Niitmistalgud. Foto: Eestimaa Looduse Fond

Projekti käigus on eesmärgiks on viia läbi erinevaid töid parandamaks projektialade puisniitude haruldaste liikide elupaiku, sh on kavandatud:    

  • mardikate pesakastid;
  • nahkhiirte pesakastid;
  • taastamist kiirendavad seemnekülvid.
Kuldkingad puisniidul
Kuldkingad puisniidul. Foto: Leelo Kukk

Väga oluline on maaomanike, hooldajate, taastajate kaasamine projekti tegevustesse. Selleks on projekti käigus planeeritud ümarlauad ja projekti tutvustavad üritused kohalikele kogukondadele, väljasõidud projektialadele, puisniitude hooldajate tänuüritused.

Õppepäev looduses
Õppepäev. Foto: Leelo Kukk

Plaanis on korraldada taastamis- ja hooldustehnika demopäevi. Samuti arvestades puisniitude taastamise praktikat, uuendada ka kehtivad majandamise juhiseid.

Puisniidu karjatamine Lätis
Puisniidu karjatamine Lätis. Autor: GrassLIFE/Latvian Fund for Nature”

Plaanis on koguda puisniitude majandamisega seonduvat pärandit ja luua loodushariduslik väliekspositsioon ning anda välja raamat puisniitude kultuuripärandist.

Vana heinaküün puisniidul
Vana heinaküün puisniidul. Autor: Kaie Kattai

Projekti käigus toimuvad regulaarsed seired projekti mõjudest elusloodusele ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale.

Autor: GrassLIFE/Latvian Fund for Nature”
Foto: Mati Kose
Foto: Mati Kose
Foto: Mati Kose

Projektialad
 

  • Suure taastamispotentsiaaliga alad on valitud koostöös ekspertidega.

  • Kokku on Eestis ja Lätis projektialasid 33, millest 25 Eesti projektiala asuvad Saaremaal, Hiiumaal, Pärnumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal, Tartu- ja Valgamaal. Projekti tegevused on planeeritud eramaadel.

  • Keskkonnaamet pöördub planeeritavatel taastamisaladel jäävate maaomanike poole, et selgitada välja valmisolek projektis osaleda.

Projektialad kaardil

Maakond

Projektiala nimetus

Hõlmatavad kaitstavad loodusobjektid

Lääne-Virumaa Haavakannu
Lasila
Lahemaa
Haavakannu looduskaitseala
Lasila looduskaitseala
Lahemaa rahvuspark
Tartumaa Palupõhja Alam-Pedja looduskaitseala
Valgamaa Koiva Koiva-Mustjõe maastikukaitseala
Pärnumaa Kihnu
Tõhela
Ahaste
Nedrema
Ridase
Kihnu hoiuala
Nätsi-Võlla looduskaitseala
Nätsi-Võlla ja Lavassaare looduskaitseala
Nedrema looduskaitseala
Karuse-Linnuse hoiuala
Läänemaa Jõõdre
Ubasalu
Ehmja-Turvalepa hoiuala
Marimetsa-Õmma hoiuala
Raplamaa Sipa

Valgu
Angasilla, Paeküla, Rangu, Maidla-Iganõmme hoiualad, Iganõmme maastikukaitseala
Sulu ja Paisumaa hoiuala
Hiiumaa Lauka
Hellamaa
Kassari
Kõrgessaare-Mudaste ja Pihla-Kurisu hoiuala
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala
Pühalepa, Kuri-Hellamaa ja Luhastu hoiuala
Saaremaa Liigalaskma
Saaremetsa
Võrsna
Kaarma
Muratsi
Abruka
Mullutu
Sõrve
Tumala ja Liigalaskma-Orinõmme hoiuala
Kingli ja Saaremetsa hoiuala
Võrsna hoiuala
Kaarma hoiuala
Kasti lahe hoiuala
Abruka hoiuala
Mullutu-Loode hoiuala
Ranna, Kaugatoma-Lõu ja Lindmetsa hoiuala


Tutvu ka veebipõhiselt projekti piirkondade ja suure taastamispotentsiaaliga aladega Maa-ameti pärandniitude kaardirakenduses.

Sündmused

Tulekul sündmused

Toimunud sündmused

Laupäeval, 6. jaanuaril 2024 kell 11 ootame looduse- ja matkahuvilisi osa saama puisniiduretkest Loode tammikus, Saaremaal.

Talvisel puisniiduretkel räägime Loode tammiku ajaloost, Eesti puisniitude ajaloost ja heinateo kommetest üldisemalt. Teeme paari kilomeetrise tiiru puisniidul ja looniidul, arutleme, millised liigid on Eesti pärandkooslustele iseloomulikud ja kuidas nende liigirikkus on seotud inimese tegevusega. Loodetavasti õnnestub näha ka loomade või lindude tegevuse jälgi ja lume alt mõnda taime või seent. Retke ajaline kestvus  on 1,5 tundi.

Matkal liigume piki matkarada, väljaspool kruusateed. Selga palume panna ilmastikule vastav riietus, jalga kas kummikud või matkasaapad. Kui lumi juhtub maas olema, tasub panna ka säärised, et lumi saapasäärest sisse ei läheks. Kaasa soe jook. Matka järgselt ootab osalejaid soe supp.

Kogunemiskoht asub siin.

Retke juhendab Triin Reitalu, kes on Tartu Ülikooli taastamisökoloogia teadur ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse liige. Oma teadustöös tegeleb Triin koos teiste uurimisrühma liikmetega erinevate pool-looduslike koosluste taastamise küsimustega, aidates valida taastamiseks sobivaid alasid, uurides, millest taastamise edukus sõltub ja aidates välja töötada mõõdikuid, millega taastamise edukust hinnata.

Retk korraldatakse ja rahastatakse projektist WoodMeadowLIFE ning see on osalejatele tasuta.

Registreerimine 3. jaanuarini või kohtade täitumiseni. Oma osalemissoovist palume teada anda siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeq8x6MnNunLSeKrJ2V67QPtsWRJFJWWpDXzVxYGPFZZaL1bw/viewform

Kutsume kõiki huvilisi tähistama pärandniitude päeva!

Praegu on aeg, mil vanarahvas korjas ravimtaimi, tegi tuld ning valmistus kibekiireks heinaajaks. See on ka aeg, mil Eesti niidud on oma kõige kaunimas õiteehtes. Just nendel põhjustel tähistame me kolmandat korda pärandniitude päeva - selleks, et väärtustada ja hinnata Eesti kõige elurikkamate koosluste tähtsust nii Eesti looduse mitmekesisuse kui ka Eesti kultuuriloo ja identiteedi hoidmisel.  

Õhtupoolikul saab kätt proovida vikatiga niitmisel, nii nagu tegid seda meie esivanemad. Puisniidu ilu saab nautida lühimatkal hobustega. 

11.juuli, kell 16.00 - 19.00
Koht: Juurimaa tall, Raplamaa

Päevakava:
Kogunemine ja tervitus
Pärandniitude olemus ja pärimus 
Vikatiga niitmise õpetus ja praktika - Priit Kuke juhendamisel
Ratsaretk puisniitudel - Juurimaa tall juhendamisel

Pakume osalejatele ka kerget ampsu.

Vajalik eelregistreerimine 7.juulini  - Pärandniitude päeva tähistamine 11.07.2023 

12-14.juunil 2023 võõrustas WoodMeadowLIFE projekt koos partneritega Pärnumaal nii Eesti niidu huvilisi kui ka väliskülalisi Lätist, Leedust, Rootsist, Soomest, Belgiast, Tšehhist ja Inglismaalt.

Kokku tõi teadlased-eksperdid-praktikud-ametnikud erinevatest riikidest ühine huvi puisniitude vastu. Eesti oli kohtumiseks parim paik, kuna pea pooled - tervelt 42% - boreaalse piirkonna fennoskandia puisniitudest /6530*) asuvad siin. Konverentsiga tähistame ühtlasi puisniidu teema-aastat Eestis ja samuti on praegu parim aeg, et näha ja näidata meie niite täies ilus õitsemas. Kolme päeva jooksul jagasimegi kogemusi puisniitude taastamisest ja hoidmisest, külastasime Eesti kuulsamaid Nedrema ja Laelatu puisniite ning kuulsime puisniitude käekäigust meie naaberriikides ja kaugemalt.

Ettekanded on kättesaadavad konverentsi kodulehelt - Conference "Keeping wooded meadows - Nordic-Baltic practices" | Keskkonnaamet 

Euroopa kaitsealade päeval, 24.mail, kohtusime ca 30 saarlasega, et üheskoos uudistada Viidumäe puisniite. Kaitsealade päeva teemaks oli sel aastal pärandi hoidmine - oma juurtele toetudes loome tulevikku. Kuna puisniidud on väga suured pärandi kandjad, olles osa Eesti traditsioonilisest maastikust ja rahva kultuuriloost, siis kutsusime ka WoodMeadowLIFE projekt poolt huvilisi tutvuma ühe ainulaadse Eesti piirkonna puisniitude ajaloo ja pärimusega. Kohalik bioloog Triin Reitalu ja tema ema Mari Reitalu jagasid lugusid ja meenutusi ajaloost, puisniidu hooldamise muutustest ajas ja liigirikkusest. Kaasas oli ka Mäepa puisniidu omanik ja hooldaja, kellele jagati kiidusõnu niivõrd hästi hoitud puisniidu eest. 

4.aprillil 2023 kohtusid Nedrema  looduskaitseala taastataval puisniidul Keskkonnaameti ja Erametsaliidu ning erinevate metsaühistute esindajad. Kuna paljud metsaomanikud omavad ka kinni kasvanud puisniidualasid, siis tutvustasime lähemalt ka WoodMeadowLIFE projekti sisu ja võimalusi.

Teemade ring, mida käsitleti puisniitude puhul oli tõeliselt lai – maaomanike roll puisniidu omanikuna ja projektis osalemisel, puisniidu väärtused, puistu struktuur, karjatamine vs niitmine, praktilised taastamisvõtted, toetuste süsteemid ja summad, probleemid raiutud puidu realiseerimisel.

Samuti tutvuti taastatava alaga, kus raie oli tehtud ning ala taastamine oli lõpetamisel.

22. novembril viis Pärandkoosluste Kaitse Ühing läbi WoodMeadowLIFE puisniitude taastamise teise koolituse, mis toimus Muhus. Koolitus koosnes kahest osast – teoreetiline ja praktiline pool. Tubast ehk rohkem teoreetilisemat poolt viis läbi Jaak-Albert Metsoja - tutvustati puisniidu ökoloogiat, ajalugu ning väärtusi. Samuti selgitati teoreetilist taastamise osa – et ikka pärast taastamist oleks kooslus puisniidu nägu ning võimalikult palju elurikkuse elemente oleks säilitatud.
Koolituse teise poole oldi õues ja tutvuti käimasoleva puisniidu taastamisega LIFE connecting meadows- LIFE sidusad pärandniidud projektialal Muhus, Väinamere hoiualal. Muhu Varahaldus poolt taastataval puisniidul tutvustas Erkki Noor ala ning rääkis ka maaomaniku soovidest taastamise osas.

15.09.2022 toimus Kihnus WoodMeadowLIFE projekti infopäev, kus andsime ülevaate puisniidu taastamise projektist, eesmärkidest ja tegevustest ning vastasime kohalike ja maaomanike küsimustele. Samuti külastasime koos maaomanikega projektialasid.

Avatud Talude päeval 23.juulil toimus koostöös Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Saaremaa Mägiveis OÜ-ga WoodMeadowLIFE projekti puisniidu taastamise koolitus.

Koolitusel anti ülevaade puisniitude ökoloogiast ja pärandkultuurist ning WoodMeadowLIFE projekti eesmärkidest ja tegevustest. Samuti käsitleti praktilise poole pealt, kuidas valida taastamisala, kuidas kujundada puude ja põõsaste struktuuri, näidati giljotiinitööd, okste ja ümarmaterjali väljavedu, harvesteritööd ning kändude freesimist ja kivide eemaldamist.

Osalejatele väljastati tunnistus, mis on vajalik edaspidi taastamistööde korraldamisel ja läbi viimisel.

2. juulil, pärandniitude päeval ühendasid kolm pärandniitudega tegelevat LIFE’i projekti – „Loodusrikas Eesti“, PuisniiduLIFE  ja LIFE Sidusad pärandniidud oma jõud, et pakkuda huvilistele võimalust tutvuda erinevate niidukooslustega. PuisniiduLIFE raames toimus matk Maidla-Iganõmme hoiualal Raplamaal, Sipa projektialal. 

Ajalooliselt korjas vanarahvas heinamaarjapäeval, 2. juulil ravimtaimi, tegi tuld ning valmistus kibekiireks heinaajaks. See on ka päev, mil Eesti niidud on oma kõige kaunimas õieehtes.

Teist aastat tähistataval pärandniitude päeval soovimegi väärtustada ja hinnata Eesti kõige elurikkamate koosluste - kasvab ju Laelatu puisniidu kämblasuurusel alal korraga rohkem taimeliike kui kuskil mujal maailmas - tähtsust nii Eesti looduse mitmekesisuse kui ka Eesti kultuuriloo ja identiteedi hoidmisel.

Mai lõpus osales PuisniiduLIFE projektimeeskond Rootsis Linköpingus LIFE projekti „Life Bridging the GAP“ lõpuseminaril, mis keskendus kaitsealuste liikide nagu eremiitpõrnika, põderpõrnika ja Cerambyx cerdo elupaikade taastamisele. Tegemist on liikidega, kes eelistavad elupaigana vanu hõredaid tammikuid ja tammepuisniite.

Elupaikade loomiseks ja populatsiooni kiiremaks taastumiseks olid taastatud vanad tammikud. Kuna eremiitpõrnika tõugud arenevad peamiselt tammeõõnsuste niiskes mädapuidus, siis katsetati kõduga täidetud suuri pesakaste, kuhu valgus sisse sadevesi. Pesakastid aitasid luua uusi sobivaid elupaiku ning tekitada liikumiskoridore.

Samuti tutvustati erinevaid puude veteraniseerimis tehnikaid, kus tahtlikult vigastatakse nooremaid puid, et luua elupaiku, mis muidu on ainult väga vanadel puudel. Arboristide abiga imiteeriti välgu tabamust, okste murdu, metsloomade kahjustusi, loodi puuõõnsusi jne. Oluline on, et tegevusi viiakse läbi puudel, mis muidu niikuinii oleks eemaldatud ning kindlasti mitte vanadel puudel. Katsetati ka puude nakatamist seenhaigustega, et kiirendada kõdunemist ja puuõõnsuste teket. Põderpõrnikale ja teistele putukatele oli loodud erineva kõrgusega püsti liivas asetsevatest puutüvedest hunnikud.

Sarnaseid tegevusi on planeeritud katsetada ka PuisniiduLIFE projektis.

28. mail toimus Nedrema looduskaitsealal LIFE 30 juubeli tähistamine. WoodMeadowLIFE projekt korraldas kontsert-pikniku. Mõtisklesime ja rääkisime puisniitude pärimusest, mis rolli mängisid puisniidud vanasti talurahva elus ning kuidas on lood praegu. Muusikaga toetas ja esines Rändaja.

25. mail kogunesid projekti niidu- ja metsaeksperdid, et arutada puisniitude taastamise võimalusi. Olulisemateks märksõnadeks olid väärtused, koostöö ja maaomanikud. Ehk siis oluline on, et vanadel kinnikasvanud puisniitudel taastamisi planeerides säiliksid nii metsa- kui niidukoosluse väärtuslikud liigid. Selleks on vaja ekspertidel teha koostööd nii omavahel kuid ka maaomanikuga, kes soovitatud tegevusi hakkab täide viima ja hiljem ala hooldama. 

24. mail toimus Laelatul WoodMeadowLIFE juhtrühma koosolek, kus projektijuht Heidi Öövel andis liikmetele ülevaate projekti tegevustest ja olukorrast. Samuti tutvustasid projekti eksperdid Läti partneritele Laelatu puisniidu liigilisi väärtusi.

9. mail kell 14-17 toimus Keskkonnaameti Penijõe kontoris Pärnumaal projekti infopäev, kus tutvustasime WoodMeadowLIFE projekti tegevusi, sisu ning tingimusi. Samuti jagasime infot, kuidas saab projektiga liituda. 

17. märtsil toimus Pärnumaal WoodMeadowLIFE avakoosolek, koostöö sihtide seadmist järgmiseks viieks aastaks. Avakoosolekul tutvustasid projekti partnerid nii Eestist kui Lätist lähiaastate tegevusi. Samuti osalesid hooldajate ametkondade esindajad. Koostöös said vastused mitmetele praktilistele küsimustele ning inspiratsiooni ka edaspidiseks. 

Laelatu puisniit
Puisniit Saaremaal

Kontakt

Heidi Öövel

projektijuht

Viimati uuendatud 18.02.2024