Keskkonnaamet eraldas energia- ja tootmisettevõtetele lubatud heitkoguse ühikuid

07.07.2021 | 14:10

Eile sai 41 kauplemissüsteemi kuuluvat Eesti ettevõtet oma kontodele kokku enam kui 2 miljonit tasuta lubatud heitkoguse ühikut. Ettevõtted saavad neile eraldatud heitkoguse ühikuid kasutada 2022. aastal, kui peavad täitma kohustusi seoses 2021. aastal tekitatud CO2-heitega.
    • Jaga

„Lubatud heitkoguse ühikud on osa kauplemissüsteemist, mis aitab vähendada Euroopa Liidus tootmisettevõtete poolt õhku paisatud CO2 heitkogust ning võimaldab tootjatel omavahel lubatud heitkoguse ühikutega kaubelda,“ selgitas Keskkonnaameti kliima peaspetsialist Annika Konovalov.

„Kui käitisele ette nähtud tasuta lubatud heitkoguse ühikud katavad ära tegelikult tekitatud CO2 heitkoguse, on väga hästi – see tähendab, et ettevõte ei pea kauplemisturult ühikuid juurde ostma. Kui käitise CO2 heide on suurem kui tasuta saadud ühikute kogus, siis peab käitaja puuduoleva osa kauplemisturult ostma,“ ütles Konovalov.

Keskkonnaamet sai tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ettevõtetele eraldada pärast seda, kui Euroopa Komisjon kõik esitatud taotlused läbi kaalus. 29. juunil tehtud otsusega rahuldas Euroopa Komisjon kõigi Eesti ettevõtete taotlused ning sellega kinnitati ühikute kogused kehtiva kauplemisperioodi esimeseks eraldamisperioodiks ehk aastateks 2021–2025.

Keskkonnaameti kliima peaspetsialist Annika Konovalovi sõnul on tõenäoline, et Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi ambitsioonikus suureneb. „Peamise meetmena kliimaneutraalsuse saavutamiseks on ette nähtud just nimelt kauplemissüsteemi karmistamist ja laiendamist ka seni hõlmamata sektoritele. Euroopa Komisjon on lubanud veel sellel kuul tulla välja ettepanekuga kauplemissüsteemi direktiivi muutmise kohta. Ees ootavad võimalikud olulised muudatused on kindlasti põhjus, miks lubatud heitkoguse ühiku hind on kiiresti tõusma hakanud. Kui 2021. aasta esimestel kuudel oli ühiku hind umbes 40 eurot, siis nüüdseks on see ligi 60 eurot,“ rääkis Konovalov.

Tasuta lubatud heitkoguse ühikuid tuli taotleda juba 2019. aasta esimesel poolel, kui esitati sõltumatu tõendaja poolt tõendatud taotlused baasperioodi ehk aastate 2014–2018 kohta. Ajaloolise tootmistaseme alusel lubatud heitkoguse ühikute koguse määramisel võetakse arvesse ka seda, kas tegemist on elektritootja, kaugkütte ettevõtja või tootjaga, kes tegutseb sektoris, mida ohustab nn süsinikuleke.

Süsinikulekkeks nimetatakse riski, et Euroopa Liidu ettevõte viib oma tootmise kulude vähendamiseks riiki, kus CO2 heite vähendamise nõudeid ei ole. Et vältida Euroopa CO2 heite väljaviimist kolmandatesse riikidesse, said lekkeriskiga sektorites tegutsevad ettevõtted suurema osa tasuta lubatud heitkoguse ühikuid.

„Eilsega ettevõteteni jõudnud lubatud heitkoguse ühikute hulk ei ole siiski kivisse raiutud,“ täpsustas Konovalov. Igal aastal on käitajad kohustatud esitama tootmistaseme aruande, kust selgub, kas tootmistase on kahe aasta libiseva keskmise alusel tehtud hindamise põhjal suurenenud või vähenenud. „Kui 2019. aastal esitatud andmetega võrreldes  on tootmistase muutunud rohkem kui 15% võrra, siis vaadatakse eraldatud heitkoguse ühikud üle ja neid võidakse vastavalt suurendada või vähendada. See on uus lähenemine, mille eesmärk on hoida käitisele eraldatav ühikute kogus võimalikult lähedal reaalse tootmistasemega,“ selgitas Annika Konovalov.

Lubatud heitkoguse ühikute jaotuse kogused on kättesaadavad siia klõpsates. 

Lisainfo:
Annika Konovalov
Keskkonnaameti kliima peaspetsialist
Kliima- ja välisõhubüroo kliima- ja kiirgusosakond
Annika.konovalov@keskkonnaamet.ee
+ 372 5694 4935

Piia Tamsalu

sisekommunikatsiooni peaspetsialist