Kasvuhoonegaasid

Globaalsete kliimamuutuste peamiseks põhjuseks peetakse inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaaside heite suurenemist. Kui kasvuhoonegaaside heidet ei vähendata, siis toob see kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele.

Keskkonnaameti eesmärk kliima valdkonnas on vähendada inimeste tekitatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid tööstuses ja transpordis. Tööstuses aitab heitkoguse vähendamise eesmärki saavutada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem.

Kliimamuutuste leevendamiseks on Euroopa Liit loonud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, mida nimetatakse lühemalt kauplemissüsteemiks või ELi HKSiks. Selles süsteemis osalevate käitiste heitkogus peab vähenema 43% võrreldes aastaga 2005.

Kauplemissüsteem tagab, et ligikaudu 11 000 Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna energiamahukat tööstusettevõtet ja elektrijaama vähendaksid heitkoguseid aasta-aastalt. Eestis kuulub 2021. a seisuga süsteemi 44 käitist, kes peavad aru andma ja järgima reegleid, mis on paika pandud õigusaktidega.

Eestis on kauplemise süsteemi rakendamise pädev asutus Keskkonnaamet.

Eesti pidi aastaks 2020 vähendama transpordisektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heitkogust 6% võrra. Sellest tulenevalt peab aastast 2020 Eestis müüdavas mootorikütuses olema biokütust vähemalt 10% varasema 6,4% asemel.

Selle tõendamiseks peavad kütuse tarnijad esitama Keskkonnaametile iga kuu 15. kuupäevaks kuuaruande, milles on märgitud eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse kogus ning neile vastava koguenergia andmed.

Kliimamuutuste leevendamiseks pakub Keskkonnaamet järgmiseid teenuseid:

  • väljastab kauplemissüsteemi lube;

  • võtab vastu ja kinnitab seirekavasid ning seiremetoodika parandusaruandeid;

  • võtab vastu ja kontrollib iga-aastaseid heitkoguse aruandeid;

  • menetleb võrdlusandmete aruandeid ja seiremetoodikakavu;

  • võtab vastu ja menetleb tootmistaseme aruandeid;
  • eraldab kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris tasuta lubatud heitkoguse ühikuid ning pakub kauplemise registri kasutajatuge;

  • väljastab fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise lube;

  • kontrollib ja kinnitab kasvuhoonegaaside mahu aruandeid.

Annika Konovalov

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendamine

Egon Oraste

Kasvuhoonegaaside mahu aruanded, käitlemisload, FOKA register

Pariisi kliimaleppe ratifitseerinud Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid endale kohustuse aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 40% võrra võrreldes aastaga 1990.

Seda eesmärki aitab saavutada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi kauplemissüsteem/ELi HKS, ingl k European Union Emissions Trading System, EU ETS), milles osalevate käitiste heitkogus peab vähenema 43% võrreldes aastaga 2005.

ELi HKS on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (edaspidi ELi HKSi direktiiv). Kauplemissüsteem hakkas toimima 2005. aastal ning on ELi kliimapoliitika nurgakiviks. ELi HKSis on kehtestatud heitkoguse ülemmäär, mida iga-aastaselt vähendatakse ning mille tulemusena heitkogus väheneb. ELi HKS põhineb nn piiramise ja kauplemise süsteemil (cap and trade). Siiani on see kõige efektiivsem ja kulutõhusam meetod käitiste heitkoguse vähendamiseks, kuna annab ettevõtjatele paindlikkuse heite vähendamiseks.

ELi HKS reguleerib ligikaudu 45% ELi kasvuhoonegaaside heitkogusest. Süsteemi kuulub ca 11 000 energiamahukat tööstusettevõtet ja elektrijaama kõikidest liikmesriikidest ning lisaks ettevõtted Islandilt, Norrast ja Liechtensteinist. ELi HKSi kuulub ka ELi ja nimetatud riikide lennundustegevus.

ELi HKSiga on kaetud järgmised kasvuhoonegaasid ja sektorid:

  • Süsinikdioksiid (CO2) energia- ja soojatootmise sektoris ning energiamahukates tööstussektorites nagu rafineerimine, tsemendi-, lubja-, klaasi-, paberi ja papi ning väetiste tootmine, aga ka lennunduses;
  • Dilämmastikoksiid (N2O) lämmastik-, adipiin- ja glükosüülhapete ja glükosaali tootmisel;
  • Perfluorosüsivesinikud (PFC) alumiiniumi tootmisel.

Nendes sektorites tegelevate ettevõtetele on ELi HKSi nõuete täitmine kohustuslik. Mõningates sektorites peavad ELi HKSi kuuluma vaid teatud nimisoojusvõimsuse ja tootmistasemega käitised.

Eestis kuuluvad ELi HKSi käitised, mille tegevusalad vastavad Vabariigi Valitsuse 10. augusti 2018. aasta määruses nr 134 §-s 2 toodud nõuetele. Kokku on süsteemis 44 Eesti käitist, mis kuuluvad järgmistesse sektoritesse:

  • energiatootmine;
  • mineraalõli rafineerimine;
  • lubja tootmine;
  • klaasi tootmine;
  • paberimassi tootmine;
  • paberi või papi tootmine;
  • keraamiliste toodete valmistamine;
  • ammoniaagi tootmine.
Tootmisüksus Lääne-Virumaal. Foto: Kristina Kurm

Kauplemissüsteemi luba ja aruandlus

Käitise kuulumine ELi HKSi

Kõik Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKSi) kuuluvad käitised peavad aru andma ja järgima reegleid, mis on paika pandud ELi HKSi direktiiviseire ja aruandluse määruse ning tõendamise ja akrediteerimise määrusega.

Kõikidel ELi HKSi kuuluvatel ettevõtetel peab olema konto heitkoguse ühikutega kauplemise registris ning sellega seoses tuleb järgida registri määrust. Käitise kuulumine ELi HKSi otsustatakse vastavalt ELi HKSi direktiivi lisale I, kus on määratud kauplemissüsteemi kuuluvad tegevusalad. Euroopa Komisjoni juhenddokumendist (PDF) saab täiendavat infot lisa I tegevusalade tõlgendamiseks.

Kauplemissüsteemi luba ja seirekava

Paikse heiteallika käitaja õiguse käitisest või selle osast kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks annab Keskkonnaamet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osana (edaspidi kauplemissüsteemi luba). Kõikidel ELi HKSi kuuluvatel käitistel on kohustus omada kauplemissüsteemi luba ning samuti peab kõikidel käitistel olema seirekava. Uue keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa taotlemine või olemasoleva muutmine toimub infosüsteemis KOTKAS.

Käitaja peab pidevalt jälgima, et kauplemissüsteemi luba on vastavuses tegelike oludega ning teavitama kõikidest muudatustest, mis mõjutavad kauplemissüsteemi luba (sh seirekava):

  •  muudatused loale kantud informatsioonis (nt kontaktandmed);
  •  muudatused seiremeetodites (ametlik kiri koos muudetud seirekavaga);
  •  muudatused võimsuses ja/või tootmistasemes (ametlik kiri);
  •  tootmise peatamine rohkem kui kuueks kuuks (ametlik kiri) ja sellele järgnevalt tootmise taastamine (ametlik kiri);
  •  omaniku muudatus (ametlik kiri);
  •  käitiseosade ühinemine, jagunemine ja ümberkorraldamine (ametlik kiri koos taotlusvormiga käitiseosade ühinemise, jagunemise ja ümberkorraldamise kohta (1.04 MB, XLS)).

ELi HKSi aastaring käitajale

  • 1. jaanuar
    Käitises alustatakse heitkoguse seiret kinnitatud seirekava kohaselt.
     
  • 28. veebruar
    Keskkonnaamet eraldab ELi HKSi direktiivi artikli 10a alusel tasuta paika pandud koguse ulatuses lubatud heitkoguse ühikud käitise kontole kauplemise registris.
     
  • 25. märts
    Käitaja esitab eelmise aasta heitkoguse aruande ja tõendaja koostatud tõendamisaruande (info@keskkonnaamet.ee).
    Käitaja sisestab kauplemise registrisse eelmise aasta heitkoguse ja tõendaja kinnitab selle.
    Käitaja, kellele eraldatakse tasuta lubatud heitkoguse ühikuid, esitab eelmise kalendriaasta tootmistaseme aruande koos tõendamisaruandega (info@keskkonnaamet.ee).
     
  • 30. aprill
    Käitaja tagastab kauplemise registris lubatud heitkoguse ühikuid vastavalt eelmise kalendriaasta kinnitatud heitkogusele.
    Kui ühikuid ei tagastata õigeaegselt, tuleb lisaks tagastamisele tasuda ka trahv 100 eur/t.
     
  • 30. juuni
    Käitaja esitab parandusaruande (vastavalt käitise suurusele igal aastal, iga kahe aasta või iga nelja aasta tagant).
     
  • 31. detsember (ja jooksvalt)
    Käitaja teavitab pädevat asutust muudatustest.

Käitaja peaks muudatustest registri konto andmetes teada andma kauplemise registri haldajale (khgregister@keskkonnaamet.ee) 10 päeva jooksul.

Aasta lõpus vaatab käitaja konto üle ning annab vajadusel muudatustest teada või kinnitab konto ajakohasust registri haldajale.

Olulistest muudatustes seirekavas, tegevuse peatamisest ja tegevuse lõpetamisest tuleb teada anda annika.konovalov@keskkonnaamet.ee.

Heitkoguse ühikud

Tasuta eraldatavaid lubatud heitkoguse ühikuid saavad taotleda tööstus- ja kaugkütteettevõtted (kauplemisdirektiivi artikkel 10a).

Heitkoguse ühik on ELi HKSi kauplemisvaluuta. Üks heitkoguse ühik annab käitisele õiguse õhku paisata ühe tonni CO2. Lisaks kaugkütteettevõtetele saavad tasuta lubatud heitkoguse ühikuid taotleda need ettevõtted, kelle puhul esineb konkurentsioht võrreldes kolmandate riikidega, kus tegutsevatele ettevõtetele sama rangeid nõudeid ei ole kehtestatud ning kõrgemad maksud ohustaksid käitiste viimist madalamate keskkonnanõuetega riikidesse ja seeläbi heitkogus ei väheneks. Seda nähtust nimetatakse süsinikdioksiidiheite ülekandumiseks ehk lühidalt süsinikulekkeks.

Need ettevõtted, kellele heitkoguse ühikuid tasuta ei eraldata või nendest ei jätku iga-aastase tagastamiskohustuse täitmiseks, peavad puudujäägi kauplemisturult ostma või lülituma ümber tõhusamatele tehnoloogiatele, mis tooks kaasa heite vähenemise. Kui käitaja vajab aga vähem lubatud heitkoguse ühikuid, kui tal kauplemise registri kontol on, siis võib ta ülejäägi maha müüa. 

Iga-aastane tagastamiskohustus tähendab seda, et ettevõtted peavad tagastama iga aasta 30. aprilliks eelmise kalendriaasta tõendatud heitkoguse aruandele vastava koguse lubatud heitkoguse ühikuid kauplemise registris. Heitkoguse ülemmäär ning iga säästetud heitkoguse tonni väärtustamine suunabki ELi HKSis osalevaid ettevõtteid investeerima tõhusamatesse vähese süsinikuheitega tehnoloogiatesse.

Aruandlus

Iga aasta 25. märtsiks esitavad ELi HKSi kuuluvad käitajad Keskkonnaametile heitkoguse aruande ja tõendamisaruande ning tootmistaseme aruande koos tõendamisaruandega.

Seiremeetodite parandusaruande peavad käitajad esitama 30. juuniks kas igal aastal (C-kategooria), üle aasta (B-kategooria) või iga nelja aasta tagant (A-kategooria) (seire ja aruandluse määrus, artikkel 69).

Aruande tõendamine

ELi HKSis peab käitaja koostatud aruande üle kontrollima tõendaja, kes on saanud vastava akrediteeringu. Teavet ELi HKSi akrediteeritud tõendajate kohta leiab Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehelt. Lisaks saavad Eestis tõendajatena tegutseda ka teistes liikmesriikides akrediteeringu saanud tõendajad.

Järgnevast tabelist leiab ülevaate Eesti käitistest ja nende heitkogusest:

 

Alates 1. jaanuarist 2005 algas ELi liikmesriikidel kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine ehk ELi HKSi esimene kauplemisperiood, mida nimetatakse ka eel-Kyoto kauplemisperioodiks (commitment period 0, CP0).

Kauplemiseks pidi iga liikmesriik välja töötama lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) riikliku jaotuskava (edaspidi RJK). Vastavalt riigi vajadusele vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHGde) heitkogust anti käitajatele LHÜsid teatud koguses. Kui käitaja paiskas õhku lubatust vähem, siis lubatud koguse ja tegeliku heitkoguse vahe võis ta maha müüa.

Kokkuvõte esimesest kauplemisperioodist:

  • Süsteemi kuulusid ainult CO2 heitkogused energiatootmisest ja energiamahukatest tööstustest
  • Peaaegu kõik lubatud heitkoguse ühikud anti ettevõtetele tasuta
  • Trahv mittevastavuse eest oli 40 eurot tonni kohta
  • Süsiniku heitkogused said hinna, kuid perioodi lõpuks langes see nullini. Põhjuseks olid heitkoguse ebatäpsed andmed süsteemi loomisel, mistõttu anti LHÜsid välja rohkem, kui oli tegelik heitkogus (ühikutele puudus nõudlus)
  • LHÜdega kauplemine toimus üle ELi

Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ELi HKSi perioodil 2005–2007

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli paindlike mehhanismide elluviimise asjatundjate komisjon otsustas 8. aprillil 2004. aastal, et lubatud heitkoguse ühikute riikliku jaotuskava (RJK) koostamise aluseks võetakse baasperioodi 1995–2003 kolme suurima KHGde heitkogusega aasta keskmine.

Käitajatele lubatud KHGde heitkoguse määramisel võeti aluseks ka käitajate esitatud KHGde heitkoguse prognoosid aastateks 2005–2007 ning arvestati nende varajasi tegevusi (investeeringuid tehnoloogiatesse). Eesti KHGde lubatud heitkoguse esimene RJK avalikustati 2004. aasta aprillis. Vabariigi Valitsus andis esialgse heakskiidu RJKle 20. mail 2004 ning Eesti esitas selle Euroopa Komisjonile 24. mail 2004. Euroopa Komisjon kiitis 2004. aasta sügisel Eesti RJK heaks ilma lisatingimusteta. RJK hõlmas 43 käitist.

Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni kinnitatud lubatud kasvuhoonegaaside riikliku jaotuskavaga (RTI, 01.02.2005, 6, 22) määrati 43 Eesti käitisele kokku 56 290 413 tuhat tonni CO2 ekv, mida käitised võisid paisata õhku ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2007. See oli nn ettevalmistav periood aastateks 2008–2012, mil algas Kyoto protokolli järgne rahvusvaheline kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemine.

Suurim osa KHGde lubatud heitkoguseid eraldati energiatootmise sektorile – 92% RJKga määratud heitkogusest anti 36 käitisele. Lisaks ettevõtetele eraldatud heitkogusele jäeti varuks riiklik reserv uute sisenejate jaoks, kes antud ajavahemikul plaanisid turule siseneda. Reservis oli 1% lubatud heitkoguse hulgast.

2008. aastal alanud ELi HKSi teine kauplemisperiood oli rahvusvahelise kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise ehk Kyoto protokolli järgse kauplemise esimene periood (CP1). Süsteem toimis samadel alustel nagu ELi HKSi esimene kauplemisperiood. Täiendavalt kaasati ELi HKSi lennundussektor.

Kokkuvõte teisest kauplemisperioodist:

  • Kaasati lennundussektorisse kuuluvad õhusõiduki käitajad, kes ületasid kauplemise direktiivi lisa I piirväärtusi. Loe täpsemalt lennunduse kohta.
  • Madalam lubatud heitkoguse ülemmäär ELi HKSis (6,5% väiksem kui 2005. aastal). See põhines tegelikul heitkogusel, mille aluseks oli esimese perioodi aruandlus. Sellegipoolest mõjus 2008. aasta majanduskriis nii, et heitkoguse vähenemine oli oodatust suurem ning seega jäi lubatud heitkoguse ühikuid üle. See hoidis süsiniku hinna madalana terve perioodi vältel.
  • Liitusid kolm uut riiki – Island, Liechtenstein ja Norra
  • Paljud riigid lisasid süsteemi lämmastikoksiidide heitkogused lämmastikhappe tootmisest
  • Tasuta eraldati senisest veidi vähem, umbes 90% ühikutest
  • Ettevõtted said osta rahvusvahelisi ühikuid (vastavalt Kyoto protokollile CER ja ERU ühikud) kokku 1,4 miljardi tonni CO2 ekvivalendi ulatuses
  • Mitmetes riikides toimusid ühikute enampakkumised
  • Trahv mittevastavuse eest tõusis 100 euroni tonni kohta
  • Loodi Euroopa Liidu ühine register (EUCR) ja Euroopa Liidu tehingutelogi (EUTL)

Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ELi HKSi perioodil 2008-2012

Kyoto ühikute kasutamine aastatel 2008–2012

Vastavalt Eesti riikliku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava punktile 2.6 võivad kauplemissüsteemi käitised (sh uued sisenejad) tagastamistehingutel kasutada Kyoto projektipõhiste paindlike mehhanismide (puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse) ühikuid (nn CERid ja ERUd).
Iga käitis võib kasutada Kyoto ühikuid kuni 10% ulatuses talle aastatel 2011 ja 2012 tasuta eraldatavatest LHÜdest (sh antud aastaks reservist eraldatud LHÜd). Kui käitis kasutab 2011. aasta kohta tehtavas tagastamistehingus vähem kui 10% Kyoto ühikuid, võib üle jäävaid Kyoto ühikuid kasutada 2012. aasta kohta tehtavas tagastamistehingus.

2013. aastal algas ELi HKSi kolmas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega oma kestuselt pikem ning muutunud on LHÜde taotlemise ja eraldamise põhimõtted.

Põhilised erinevused võrreldes eelnevate kauplemisperioodidega:

  • Seatud on ELi-ülene heitkoguse ülemmäär (varem rakendati iga riigi enda seatud piire)
  • Enampakkumine saab põhiliseks ühikute eraldamise viisiks (varem oli selleks tasuta eraldamine)
  • Tasuta eraldatavatele ühikutele rakenduvad ühised reeglid ja järk-järgult vähendatakse tasuta eraldamist
  • Lubatud heitkoguse ühikute hulk väheneb igal aastal 1,74%
  • ELi HKSiga on kaetud rohkem sektoreid ja kasvuhoonegaase
  • 300 miljonit ühikut pandi kõrvale uutele sisenejatele mõeldud reservi (New Entrants Reserve, NER), et toetada uudseid taastuvenergiatehnoloogiaid ning süsiniku sidumist ja hoiustamist NER 300 programmi kaudu. Loe täpsemalt NER 300 kohta.

Lubatud heitkoguse ühikute eraldamine ELi HKSi perioodil 2013-2020

2013–2020 kauplemisperioodil eraldatakse teatud juhtudel ettevõtetele heitkoguse ühikuid tasuta.

 Tasuta on võimalus saada ühikuid:

• tööstus- ja kaugkütteettevõtetel (ELi HKSi direktiivi artikkel 10a) ning
• elektritootjatel elektritootmise moderniseerimise eest (ELi HKSi direktiivi artikkel 10c).
 

ELi HKSi direktiivi artikli 10a alusel perioodil 2013–2020 tööstus- ja kaugkütteettevõtetele lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine ühtlustatud meetodil

siia tulevad failid

Artikli 10a ühikute tasuta eraldamise alused:

• Euroopa Komisjoni otsus 2011/278/EL, 27. aprillil 2011. aastal. Otsusega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks

• Euroopa Komisjoni otsus 24. detsembril 2009. aastal, millega määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks

Rahvusvahelised ühikud

Vastavalt rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste määrusele said kuni 30.04.2021 ELi HKSi käitajad kasutada teatud hulga Kyoto projektipõhiste paindlike mehhanismide ühikuid - puhta arengu mehhanismi (Certified Emission Reduction, CER) ja ühisrakenduse (Emission Reduction unit, ERU) ühikud. Registris heitkoguse ühikute tagastamiseks tuli need ümber vahetada ELi lubatud heitkoguse ühikuteks.

Lisainfo erinevate ühikute ja nendega kauplemise kohta on leitav siit.

ELi HKSi direktiivi artikli 10c alusel aastatel 2013–2019 lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine elektritootjatele elektrisektori moderniseerimiseks

Eesti esitas Euroopa Komisjonile riikliku kava investeeringutest, mis olid seotud infrastruktuuri moderniseerimise ja ajakohastamisega ning puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtuga.

Vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ võis Eesti eraldada üleminekuperioodil (2013–2019) tasuta lubatud heitkoguse ühikuid Eestis asuvatele ELi HKSi kuuluvatele elektritootjatele, kes olid tegevad 31. detsembril 2008 või alustasid asjakohast investeerimist hiljemalt 31. detsembril 2008. Tasuta lubatud heitkoguse ühikute saamiseks esitatud investeeringud pidid vastama välisõhu kaitse seaduses toodud põhimõtetele ning aitama kaasa Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2020 eesmärkide elluviimisele.

Tingimustele vastanud taotlustest koostati riiklik investeeringute kava. Euroopa Komisjon kinnitas investeeringute kava ja selle osas riigiabi andmise lõplikult 27.06.2012.

Loe täpsemalt:



Tegelik tasuta eraldatav ühikute kogus sõltus tehtud investeeringutest ning sellest annavad ülevaate iga-aastased aruanded:

siia tuleb lisada aruanded 2013-2019, aga ei lase uusi lisada 

2021. aastal algas ELi HKSi neljas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega kestuselt pikem ning muutunud on LHÜde taotlemise ja eraldamise põhimõtted.

Põhilised erinevused võrreldes eelnevate kauplemisperioodidega:

  • 10-aastane kauplemisperiood on jaotatud kaheks 5-aastaseks eraldamisperioodiks
  • Järk-järgult vähendatakse ühikute tasuta eraldamist käitistele, kus ei esine nn süsinikulekke ohtu
  • Lubatud heitkoguse ühikute hulk väheneb igal aastal 2,2%
  • Tasuta eraldatavate LHÜde koguseid muudetakse seoses tootmistaseme muudatustega

Neljandal kauplemisperioodil (2021-2030) eraldatakse teatud juhtudel ettevõtetele lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜ) tasuta.

Tasuta on võimalus saada LHÜsid tööstus- ja kaugkütteettevõtetel.

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaselt LHÜde tasuta eraldamise tingimustele vastava käitise käitaja võib esitada pädevale asutusele taotluse LHÜde tasuta eraldamiseks eraldamisperioodil.

Esimese eraldamisperioodi kohta (st 2021-2025) tuli taotlus esitada hiljemalt 28. juuniks 2019.

Taotlus sisaldas järgmist:

  • võrdlusandmete aruanne;
  • seiremetoodikakava;
  • tõendamisaruanne.
    ​​

Keskkonnaamet esitas taotlustes sisalduva info Euroopa Komisjonile 27. septembril 2019. aastal. Euroopa Komisjon kontrollis põhjalikult taotlustes olevat infot ligi poolteist aastat ning 25. veebruaril 2021. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse käitiste NIMs nimekirja vastuvõtmise või keeldumise kohta.

Euroopa Komisjon võttis 12. märtsil 2021. aastal vastu nn võrdlusaluste määruse, milles toodud uuendatud võrdlusaluste väärtused viis Keskkonnaamet käitajate esitatud taotlustesse sisse ning esitas Euroopa Komisjonile 23.03.2021. Neljanda kauplemisperioodi esimesel eraldamisperioodil rakendatava sektoriülese paranduskoefitsiendi väärtus on 1.

Euroopa Komisjon võttis riiklike eraldamistabelite kohta otsuse vastu 2021. aasta juuni lõpus ning Eesti käitajatele neljanda kauplemisperioodi esimesel eraldamisperioodil eraldatavad lubatud heitkoguse ühikute kogused on järgmised:

  • Neljanda kauplemisperioodiga seotud eesti keelde tõlgitud võrdlusandmete aruande, seiremetoodikakava ja tõendamisaruande vormid ning juhenddokumendid on leitavad siit.
  • Neljanda kauplemisperioodi kohta saab lisainfot lugeda DG CLIMA kodulehelt.
  • Neljanda kauplemisperioodiga seotud ingliskeelsed juhenddokumendid ja korduma kippuvad küsimused ning nende vastused on leitavad siit.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi ELi HKS) toimuvad tehingud (nt ühikute ost-müük) elektroonse registri kaudu, mis on ühine kogu Euroopas (European Union Community Registry, EUCR). Kõik riiklikud registrid on ühendatud rahvusvahelise sõltumatu tehingute logiga (International Transaction Log, ITL) ning Euroopa Ühenduse tehingute logiga (European Union Transaction Log, EUTL), mis kontrollib lubatud heitkoguse ühikute väljastamist, ülekandmist, tagastamist ja tühistamist. Registrites ja tehingute logides hoitakse teavet arvelduskontode hoiuste ja tehingute kohta.

Register on loodud vastavalt ELi HKSi direktiivile ning Euroopa Komisjoni otsuse 280/2004/EÜ artiklile 6. Registrit hallatakse ja toiminguid sooritatakse vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) 2019/1122 (edaspidi registri määrus).

ELi HKSis osalevad ettevõtted peavad omama kontot kauplemise registris tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute saamiseks ja lubatud heitkoguse ühikute tagastamiseks. Heitkoguse ühikutega kauplemises osaleda soovivad isikud ja ettevõtted peavad samuti omama kontot kauplemise registris. Register sisaldab paiksete käitajate arvelduskontosid, õhusõiduki käitajate arvelduskontosid ning kauplemiskontosid.
Arvelduskontodel saab hoida kauplemisperioodil kehtivaid ühikuid ning teha ülekandeid teistele registri kontodele.

Registrisse sisselogimine

Register sisaldab paiksete käitajate arvelduskontosid, õhusõiduki käitajate arvelduskontosid ning kauplemiskontosid. 

Registrisse

Alates 28. oktoobrist 2016 toimub registrisse sisse logimine EU Login süsteemi kaudu. Varem toimus see Euroopa Komisjoni Autentimise Süsteemi ehk ECASi kaudu. Need, kes omavad ECAS kontot, ei pea mingeid muudatusi tegema, kuid edaspidi saab sisse logimisel kasutada vaid oma e-posti aadressi (kasutajanimega ei ole võimalik enam sisse logida). Uutele kasutajatele on abiks allpool viidatud EU Login õpetus.

ELi HKSi registri kontod

Käitaja arvelduskonto (Operator holding account, OHA) peab olema kõigil ELi HKSi kuuluvatel käitiste käitajatel. See on vajalik, et neile oleks võimalik tasuta eraldada lubatud heitkoguse ühikuid ning et nad saaksid sisestada oma käitise heitkoguse ja tagastada lubatud heitkoguse ühikuid ettevõtte heitkoguse aruandes esitatud heitkoguse ulatuses. Kontot saab kasutada ka ülekannete tegemiseks. Käitaja arvelduskonto omamine on kohustuslik ettevõtetele, kes peavad osalema ELi HKSis.

Õhusõiduki käitaja arvelduskonto (Aircraft operator holding account, AOHA) toimib samal põhimõttel kui käitaja arvelduskonto.
Õhusõiduki käitaja arvelduskonto omamine on kohustuslik ettevõtetele, kes peavad osalema ELi HKSis.

Kauplemiskonto (Trading account, TA) on mõeldud neile, kes kauplevad tihti. Kauplemiskonto omamine on vabatahtlik ning selle avamist võivad taotleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

Küsimuste korral palume teil pöörduda Eesti registri haldaja poole:
Annika Konovalov
annika.konovalov@keskkonnaamet.ee
+372 5694 4935

If you have any questions, please contact Estonian Registry Administrator:
Ms. Annika Konovalov
khgregister@keskkonnaamet.ee
phone +372 5694 4935

Volitatud esindajad

Kõikidel registri kontodel peab olema vähemalt kaks volitatud esindajat (Account Representative, AR). Volitatud esindaja algatab kontoomaniku (nt ettevõtte) nimel tehinguid ja muid protsesse. Volitatud esindajale võib anda ka ainult vaatamisõigusega juurdepääsu kontole.

Loe täpsemalt:

Registri määruse artiklist 20

Muudatustest teavitamine

Kontoomanikud peavad teavitama registri haldajat (khgregister@keskkonnaamet.ee) 10 tööpäeva jooksul muudatustest kontoga seotud teabes, sh muudatustest volitatud esindajatega seoses (registri määruse artikkel 22).
 

Foto: Karl Adami

Tehingute sooritamine registris

Kõige lihtsam on teha ülekandeid kontodele, mis on usalduskontode nimekirjas. Sama kontoomaniku kontod lisatakse automaatselt usalduskontode nimekirja ning sinna on võimalik lisada ka teiste tehingupartnerite arvelduskontode numbrid. Muudatuse algatavad ja kinnitavad kaks volitatud esindajat, kellel on vastavalt protsesside algatamise ja kinnitamise õigus. Muudatus tehakse viivitamata, kui tegu on kontode kustutamisega usalduskontode nimekirjast. Kõik ülejäänud muudatused usalduskontode nimekirjas tehakse pärast ettepaneku saamist neljandal tööpäeval kell 12 Kesk-Euroopa aja järgi. Tehinguid algatatakse esmaspäevast reedeni (ka) kella 11.00 ja 17.00 vahel (va riigipühad liikmesriikides).

Registri tasud:


Alates 2016. aastast on kauplemiskonto avamise taotluse läbivaatamise eest ette nähtud riigilõiv 300 eurot. Alates 2014. aastast on kauplemiskonto hoolduse eest ette nähtud iga aasta kohta riigilõiv 320 eurot, mis tasutakse jooksva aasta 15. jaanuariks (riigilõivuseadus § 120).

Biokütused ja FOKA

Tulenevalt vedelkütuse seadusest on alates 1. aprillist 2020 kütuse müüjatel, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge ja kütuse impordi tegevusluba omavatel isikutel (edaspidi tarnija) kohustus tuua turule diislikütus ja mootoribensiin, milles sisalduv biokütus moodustaks vähemalt 10% energiasisalduse järgi.

Kohustus ei laiene mootoribensiinile oktaanarvuga 98. 

Biokütus on biomassist toodetud vedel- või gaaskütus, mida kasutatakse transpordivahendites. Enimlevinud biokütused on põllukultuuridest toodetud biodiisel ja bioetanool, mis segatakse vastavalt diislikütusele ja mootoribensiinile juurde.

Üha enam toodetakse biokütuseid ka bioloogilist päritolu jäätmetest ja tööstusjääkidest. Sellisest toorainest toodetud biokütus omab keskkonnale suuremat positiivset mõju.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2009/28/EÜ ja 2009/30/EÜ pidi iga liikmesriik vähendama aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitmeid transpordisektoris 6% ning biokütused peavad moodustama 10% kogu transpordisektoris turule toodud kütustest energiasisalduse järgi. Biokütused, mida soovitakse nende eesmärkide täitmiseks arvesse võtta, peavad vastama säästlikkuse kriteeriumitele.

Fluoritud kasvuhoonegaaside e F-gaaside puhul on tegemist sünteetiliste gaasidega, mis on kasutusele võetud osoonikihti kahandavate ainete (OKA-de) asenduseks külma- ja kliimaseadmetes, aga ka teistes kasutusalades. Kuigi F-gaasid (osaliselt halogeenitud fluorosüsivesinikud, fluoroklorosüsivesinikud, fluorosüsivesinikud ja SF6) ei mõju osoonikihti lagundavalt, on need väga püsivad ja võivad seetõttu, atmosfääri sattudes, panustada oluliselt kasvuhooneefekti suurenemisele.

Keskkonnaamet haldab FOKA registrit, kus registreeritakse OKA-sid ning F-gaase sisaldavad seadmed ja seadmete hooldustoimingud. Registri eesmärk on tagada nõuded pädeva hoolduse osas ja gaaside kokku kogumise seadmete eluea lõppedes, võimaldada operatiivset järelevalvet ja kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri andmete kogumist.

Iga kalendrikuu 15. kuupäevaks peavad tarnijad esitama vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu kuuaruande, milles tuuakse välja eelmise kalendrikuu jooksul tarbimisse lubatud kogused. 

Kuuaruanne esitatakse Keskkonnaametile aadressile info@keskkonnaamet.ee ja seal peab sisalduma vähemalt järgnev:

  • andmed iga tarnitud kütuse ja energia kogumahu, kasvuhoonegaaside heite mahukuse, päritolu ning ostukoha kohta;
  • andmed, millised on biokütuse elutsükli jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused energiaühiku kohta.

Tarnijal tuleb deklareerida tarnitud kütuste ja energia kasvuhoonegaaside mahu ning tarbimisse lubatud kütuse koguse ja neile vastava koguenergia aruanded elektroonses keskkonnas, mille täpsem informatsioon on leitav Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt. 

Tartu linnaliiklus. Foto: Kristina Kurm

Fluoritud kasvuhoonegaasid (F-gaase) panustavad globaalsele kasvuhooneefekti suurenemisele, mistõttu tuleb nende heitkoguseid piirata. F-gaase leidub nii külma- ja kliimaseadmetes, soojuspumpades, kui ka tuletõrjeseadmetes, elektrijaotlates ja lahustites.

Selleks, et tagada gaaside heitkoguste vähenemine, võivad eelnimetatud seadmeid teenindada vaid käitlemisluba omavad isikud ja ettevõtted, mida Keskkonnaamet väljastab või registreerib, kui tegemist on Euroopa liikmesriikides välja antud sertifikaadiga.

F-gaaside aruandlus

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 206 nõuetele tuleb Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise kohta andmeid koondaval asutusel esitada Keskkonnaministeeriumile iga aasta 20. juuniks järgmised F-gaaside aruanded.

Aruanded esitatakse Keskkonnaministeeriumile Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ kaudu, elektrooniliselt  allkirjastatuna või allkirjastatult paberil, posti teel.

Kontakt: kelly.joa@klab.ee | tel: +372 611 2949.

Rohkem infot f-gaaside aruandluse kohta leiab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse lehelt.  

FOKA registri eesmärk on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kogutavate fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ning käitlemistoimingutega seotud andmete haldamine digitaalses keskkonnas. Laiem eesmärk on tagada fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri eralduvate heitkoguste vähenemine.

Andmekogusse kantakse kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad paiksed jahutus- ja kliimaseadmed ning soojuspumbad ja nende käitlemistoimingud.

Erinevalt osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavatest seadmetest, tuleb fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavaid seadmeid registreerida vastavalt seadmes sisalduvale süsinikdioksiidi ekvivalendi kogusele, mille välja arvutamiseks saab kasutada elektroonse kalkulaatori abi. Süsinikdioksiidi ekvivalent on erinevate kasvuhoonegaaside kogus, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades gaasi globaalse soojenemise potentsiaali.

FOKA register

FOKA registrisse on võimalik siseneda aadressil foka.envir.ee

Registrisse

Portaali kasutamisel tekkivate küsimuste korral pöörduge klienditoe telefonil +372 662 5999 või aadressile foka@keskkonnaamet.ee.

Andmekogusse kantakse järgmised fluoritud kasvuhoonegaase (nt R-404a, R-134a) sisaldavad seadmed ja nende käitlemistoimingud:

  • Viis või enam süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad paiksed jahutus-, kliimaseadmed ja soojuspumbad
  • Viis või enam süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad paiksed tuletõrjeseadmed
  • Viis või enam süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad paiksed elektrijaotlad
  • Paiksed fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevaid lahusteid sisaldavad seadmed, mis sisaldavad viis või enam süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase

Erandina ei tule registreerida elektrijaotlaid, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

  • Elektrijaotla lekkemäär on tootja tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt vähem kui 0,1 % aasta kohta ja sellel on vastav märgistus
  • Elektrijaotlal on seade rõhu või tiheduse jälgimiseks
  • Elektrijaotla sisaldab vähem kui 6 kg fluoritud kasvuhoonegaase

NB! Registreerida ei tule ka hermeetiliselt suletud seadmeid, mis sisaldavad vähem kui kümme süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase, tingimusel, et sellistel seadmetel on valmistajatehases paigaldatud märgistus „hermeetiliselt suletud“ või mille kasutusjuhendisse on märgitud, et tegemist on hermeetiliselt suletud seadmega.

Juhul kui seade sisaldab vähem kui viis süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase või on tegu hermeetiliselt suletud seadmega, mis sisaldab vähem kui kümme süsinikdioksiidi ekvivalenti fluoritud kasvuhoonegaase, ei kohaldu sellisele seadmele enam käitlemistoimingute registreerimise kohustus ning seadme omanik saab seadme soovi korral registris arhiveerida.

Paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade puhul käsitletakse ühe seadmena ühte jahutuskontuuri. Kui süsteemi erinevates külmaaine kontuurides sisalduv aine omab omavahelist kokkupuudet (läbi ühise torustiku), siis tuleb FOKA registris registreerida üks seade ning summeerida kõikides süsteemi külmakontuurides sisalduvad aine kogused. Kui puudub selline ühendus, siis tuleb kõik kontuurid eraldi seadmetena registreerida.

Kui seade on FOKA registrisse sisse kantud, siis tuleb registreerida ka kõik järgnevad käitlemistoimingud, mis selle seadmega seotud on. Käitlemistoiminguid saavad registreerida seadme hooldajaks valitud käitlemisluba omav ettevõte või ettevõtte käitlemisloal märgitud töötajad. 

Iga registreeritud seadmega seotud käitlemistoiming tuleb registreerida FOKA registris viie tööpäeva jooksul toimingust arvates. Registreerida tuleb järgmised käitlemistoimingud:

  • Seadme paigaldamine
  • Lekkekontroll
  • Lekke kõrvaldamine
  • Seadmesse aine lisamine
  • Aine kogumine (eemaldamine seadmest) ja selle üleandmine
  • Hooldustööd
  • Automaatse lekke tuvastamise süsteemi paigaldamine, kontroll ja remont
  • Seadme ümberehitamine (seadmes oleva aine koguse suurendamine või vähendamine, üleminek uuele ainele)

Erandina on fluoritud kasvuhoonegaase lahustina sisaldavate seadmete puhul nõutud vaid aine eemaldamise ja üleandmise ning aine lisamise registreerimine. Elektrijaotlate puhul ei ole nõutud seadme paigaldamise toimingu registreerimine.

Juhendid FOKA kasutamise kohta on leitavad e-Keskkonnaametis.

Iga seadme puhul kuvatakse registris ka tähtaeg, millal tuleb hiljemalt järgmine lekkekontroll läbi viia. Lekkekontrolli tegemise nõutud sagedust arvestatakse fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatel seadmetel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 ning osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavatel seadmetel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2009.

Seadme omanikul tuleb seade FOKA registris registreerida 2 nädala jooksul selle paigaldamisest. Selleks kasutatakse soovitatavalt e-Keskkonnaameti teenust. Registreerimistaotlust on võimalik esitada ka e-posti teel, esitades Keskkonnaametile digiallkirjastatud registreerimisvormid.

Registreerimine koosneb kahest etapist:

I etapp (PDF) - seadme omanik esitab seadme andmed ja määrab käitlemistoimingute teostaja ehk hooldaja. Soovi korral annab seadme omanik hooldajale volituse II etapi täitmiseks.
II etapp (PDF) - esitatakse täiendavad tehnilised andmed seadme kohta. II etapi täidab kas seadme omanik või tema poolt volitatud hooldaja (volitus antakse registreerimise I etapis). NB! Volituse andmine ei mõjuta omaniku seadusest tulenevaid kohustusi ning andmete tähtaegse esitamise eest jääb vastutavaks omanik.

Hooldaja valik seadme registreerimise I etapi lõpus toimub vastavalt seadme kasutusvaldkonnale ning seadmes sisalduvale aine tüübile (osoonikihti kahandavad ained või fluoritud kasvuhoonegaasid). 

Iga registreeritud seade saab unikaalse FOKA registri koodi. FOKA registri koodiga fluoritud kasvuhoonegaasi sisaldava seadme märgis peab olema kleebitud seadme hooldeavade lähedusse. Märgis peab olema kindlalt oma kohale kinnitatud ning selgelt loetav kogu aja vältel, kui seade sisaldab fluoritud kasvuhoonegaase.

Kui seade on FOKA registris registreeritud ning vahetub seadme hooldaja või muutuvad seadme omaniku andmed või seadme asukoht, tuleb seadme omanikul Keskkonnaametit teavitada, tehes registris vastav muudatus 10 tööpäeva jooksul. Registreeritud seadme tehnilisi andmeid (nt seadmes olev aine kogus, seadme võimsus) seadme omanik pärast registreeringu kinnitamist enam muuta ei saa. Juhul kui tehnilised andmed on registreerimisel valesti märgitud, tuleb muudatuse tegemiseks pöörduda Keskkonnaameti poole.

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele tuleb seadme omanikul esitada registrisse andmed ka registreeritud seadme võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutamiselt kõrvaldamise ja jäätmekäitlejale üleandmise kohta 2 nädala jooksul vastavast toimingust arvates.

Kui seadme hooldaja on registreerinud seadme ümberehituse, mille käigus seadmes sisalduv aine kogus on muutunud või seadmes olev aine on asendatud mõne muu ainega (fluoritud kasvuhoonegaasiga), siis tekib FOKA registris automaatselt uue tähisega seade, millel on uued tehnilised parameetrid. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele peab seadme omanik uue seadme andmeid täiendama ning kinnitama seadme registreeringu 2 nädala jooksul.

Juhendid FOKA kasutamise kohta on leitavad e-Keskkonnaametis.

Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval isikul (hooldustööde teostajal) peab olema toodud Euroopa Komisjoni määruste nõuetele vastav  töötaja sertifikaat või kutse- või osakutsetunnistus. Juhul kui isik on selle saanud Eestis, kantakse see SA Kutsekoja avalikku kutse- ja osakutsetunnistuste registrisse.

Kutsetunnistust fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega tegelemiseks on Eestis võimalik saada, läbides MTÜ Eesti Külmaliidu poolt korraldatud külmamehaaniku kutseeksami. Info koolituste ja kutsestandardite kohta on leitav MTÜ Eesti Külmaliit kodulehelt. 

Tuletõrjevaldkonnas on kutset andev organisatsioon Eesti Turvaettevõtete Liit, kes koolitab ja väljastab infot vajalike osakutsetunnistuste osas.

Käitlemistoiminguid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavatele paiksetele jahutus- ja kliimaseadmetele, soojuspumpadele ning tuletõrjesüsteemidele ja tulekustutitele tohivad teostada käitlemisluba omava ettevõtte töötajad, kes omavad vastavat pädevust.

Osoonikihti kahandavaid aineid tohib käidelda (hooldustöid teostada) isik, kes:

1) Omab fluoritud kasvuhoonegaaside alast ehk Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2015/2067 kohast sertifikaati või kutse- või osakutsetunnistust. Juhul kui isik on selle saanud Eestis, kantakse see SA Kutsekoja vastavasse kutse- ja osakutsetunnistuste registrisse.

2) Vastab keskkonnaministri 02.05.2013 määrusele nr 13 „Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite käitlemisega tegeleva isiku pädevusnõuded

Määruse kohaselt tohib 3 kg ja enam osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid paikseid jahutus- ja kliimaseadmeid, soojuspumpasid või mahuteid käidelda isik, kes on:

  • lõpetanud kõrgkooli, rakenduskõrgkooli või kutsekooli külmaerialal või
  • lõpetanud kõrgkooli soojusenergeetika või elektroenergeetika erialal või
  • vähemalt põhiharidusega, kuid saanud jahutus-ja kliimaseadmete või soojuspumpade käitlemise ja lekete vältimise koolituse ning omandanud kolm kilogrammi ja enam osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate jahutus-ja kliimaseadmete, soojuspumpade või mahutite käitlemise töökogemuse vähemalt üks aasta kestnud praktiseerimise käigus.

Kui 3 kg ja enam osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid seadmeid või tooteid käitlev isik ei ole kajastatud Kutsekoja registris (ei oma vastavat kutse- või osakutsetunnistust) ning soovib FOKA registris käitlemistoiminguid registreerida, peab ta end esmalt registreerima Keskkonnaametis. Selleks esitab ta määruses nimetatud pädevust tõendava(d) dokumendi(d):

  • kõrgkooli, rakenduskõrgkooli või kutsekooli diplomi;
  • põhiharidust, asjaomast koolitust ning erialast töökogemust kinnitavad dokumendid

koos alloleva (digitaalselt) allkirjastatud avaldusega, et Keskkonnaamet saaks isiku kanda pädevate isikute nimistusse.

Osoonikihti kahandavat ainet sisaldava seadme FOKA registrisse kandmisel saab seadme käitlemistoimingute teostajaks (hooldajaks) valida Kutsekoja registrist või Keskkonnaameti poolt hallatavast nimistust pädevaid isikuid, kes saavad seejärel registrisse seadme käitlemistoiminguid kanda. Kui isik pole kantud kumbagi nimekirja, siis teda registris käitlemistoimingute teostajaks valida ei saa.

Teistes EL liikmesriikides väljastatud dokumendid

Vastavalt vastastikuse tunnustamise põhimõttele arvestab Eesti ka teistes EL liikmesriikides väljastatud käitlemislube, kutsetunnistusi ja sertifikaate, mis on välja antud Euroopa Komisjoni vastavate määruste alusel.

Kui teises liikmesriigis väljastatud dokumendiga isik soovib kanda andmeid FOKA registrisse või soovitakse isikut märkida käitlemisloa taotlusele, tuleb end esmalt Keskkonnaametis registreerida. Selleks tuleb isikul esitada Keskkonnaametile vastav (digitaalselt) allkirjastatud avaldus ning juurdekäivad dokumendid (tunnistus, sertifikaat vms). Viimased peavad olema tõlgitud eesti või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on ingliskeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud. Pärast käitlemisloa või väljaõpet tõendava dokumendi registreerimist kantakse hooldaja Keskkonnaameti poolt hallatavasse avalikku elektroonsesse registrisse.

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele peab teatud fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad tooted, seadmed või süsteemid ning seotud käitlemistoimingud registreerima vastavas registris (FOKA).

Mainitud käitlemistoiminguid on lubatud teostada vaid pädevust tõendavat dokumenti ja enamikel juhtudel ka käitlemisluba omavatel isikutel.

Teatud käitlemistoimingute jaoks on fluoritud kasvuhoonegaasidega tegutsevale isikule käitlemisloa omamine kohustuslik:

  • Paiksete jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade paigaldamine, hooldamine, teenindamine, lekkekontrolli teostamine ja neist toodetest, seadmetest ja süsteemidest fluoritud kasvuhoonegaasi kogumine;
  • Paiksete tuletõrjeseadmete paigaldamine, hooldamine, teenindamine, lekkekontrolli teostamine ja neist toodetest, seadmetest ja süsteemidest fluoritud kasvuhoonegaasi kogumine.

Käitlemisloa taotlus esitatakse Keskkonnaametile elektrooniliselt majandustegevuse registri (MTR) kaudu, kus need on ka hiljem kättesaadavad. Loataotlust võib MTR-is koostada ja esitada selleks vastavat volitust omav isik. Taotluse vormid ja menetlemise sisulised reeglid on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 70.

Vajalik on tasuda riigilõiv loa taotluse esitamisel, mis on 270 eurot, ja loa muutmise taotluse esitamisel 40 eurot, mis tuleb maksta Rahandusministeeriumi arvele. 

Ettevõttele peab olema väljastatud käitlemisluba enne, kui teda saab FOKA registris seadme hooldajaks märkida, kui antud tegevuseks on käitlemisluba vaja. Luba võib olla väljastatud Eestis või teises EL liikmesriigis. Viimasel juhul peab loa omanik end Keskkonnaametis registreerima.

Seadme käitlemistoimingute teostajal tuleb FOKA registrisse kanda seadmele teostatavad käitlemistoimingud (hooldustoiming, nt lekkekontroll, survetest).

Viimati uuendatud 28.07.2021