Karula rahvuspargis elavad kõik Eestis esinevad suurkiskjad – hunt, karu ja ilves. Nendega arvestamine on sealse lambapidamise igapäevane osa.
Karula vaheldusrikas maastik seab omad nõuded
Karjatatavad alad on Karula kandis väikesed ja sopilised. Vahel jääb karjamaa sisse ka mõni metsatukk kupli otsas või soolaik järve ääres, mistõttu teeb see aedade ehitamise keeruliseks.
Karjamaade vahetamise sagedus sõltub nii rohumaa seisukorrast kui ka parasiitide levikust. Tänavune märg suvi on soodustanud head heinakasvu, kuid samal ajal on olnud parasiite rohkem. Seetõttu on tulnud karjamaid vahetada iga kümne päeva tagant. Samale karjamaale saavad loomad naasta alles umbes kahe kuu pärast.
Lisaks on renditavatel aladel vaja arvestada ka maaomanike soovide ja kasutustingimustega.
Liliani pere kasutab lahendust, kus kaugematel karjamaadel peetakse lambaid kiskjatõrjeaedades ja kodulähedastel aladel ajutistes aedades. Olenemata karjamaa asukohast valvavad lambaid alati karjavalvekoerad.
Kiskjatõrjeaiana kasutab pere nelja või viie traadiga elektriaeda, mis võimalusel jagatakse ajutiste aedade abil omakorda väiksemateks karjatamisosadeks. Alati see ei õnnestu – eriti sopiliste karjamaade puhul.
Lilian rõhutab, et tõhusa aia rajamine Karula kuplilisel maastikul ei ole sugugi lihtne. Hästi on toiminud jämedast traadist aed, mille ülemises servas on lai elektrilint. Sellest aiast ei murra pärast lammaste äraviimist läbi ka metsloomad. Seda lahendust eelistab pere kasutada püsiaedade puhul. Igale poole püsiaedu rajada ei ole siiski võimalik ega ka otstarbekas.
Karjavalvekoerad on lambakarja lahutamatu osa
Liliani sõnul ei kujutaks ta lambapidamist ilma karjavalvekoerteta ette, olenemata sellest, millist aialahendust kasutatakse.
Tema perel on kuus hispaania mastifi tõugu karjavalvekoera. Nad on suursugused ja vaprad koerad, kes on kiindunud lammastesse ja kes suhtuvad inimesesse lugupidavalt.
„Koera peab püsima lammaste juures“, ütleb Lilian. Koer valvab, sööb ja magab koos lammastega. Iga koer on olnud lammastega kutsikast saati, et tekiks side koera ja lammaste vahel.
Karjavalvekoera võtta on lihtne, kuid tema pidamine nõuab suurt hoolt ja pühendumist, rõhutab Lilian. See ei ole lihtne teekond, sest igast koerast ei saa karjavalvurit ja ka heal valvuril on olnud puberteediiga. Eriti olulised on esimesed poolteist aastat, mil kujuneb välja koera käitumine. Tekkivaid halbu kombeid tuleb pideva jälgimise ja keskkonnavahetusega korrigeerida.
Iga lambagrupi juures hoiab Lilian vähemalt kaht karjavalvekoera. Sügisel, kui hundid on sagedasemad külalised lambaaia taha, koondab lambad suurematesse gruppidesse. Sellisel juhul valvab üht karja tavaliselt kolm koera.
Koerte GPS-andmed näitavad hästi nende töökoormuse muutust aasta jooksul. Kevadel on koerad pigem rahulikud, kuid sügisel patrullivad nad öösiti pidevalt karjamaal.
Karula rahvuspargi maastikel käib ka külastajaid. Liliani kogemuse järgi ei teki probleeme seni, kuni inimesed ei lähe lambaaeda. Ka ratsanikud on saanud oma hobustega karjamaadest kenasti mööda minna.
Suuremate ürituste või võistluste ajal hoiab Lilian koeri siiski tähelepanelikuma järelevalve all. Kuigi karjavalvekoerad on sõbralikud, on nad ikkagi väga suured, mistõttu mõned inimesed võivad neid peljata.
Keskkonnaamet toetab olulise hüvitisega loomakahjude ennetamiseks efektiivsete ennetusmeetmete rakendamist, sh kiskjatõrjeaedade rajamist ja karjavalvekoerte soetamist. Ennetustööde ning kiskjakahjude hüvitamisest loe lähemalt: keskkonnaamet.ee/loomakahjud
