Mirjamile on lambapidamine enamat kui lihtsalt töö. Tema põhikarjas on 100 gotlandi tõugu lammast. Aastate jooksul on ta otsinud erinevaid võimalusi nende kaitsmiseks huntide ja ilveste eest.
Üheks oluliseks ennetusmeetmeks peab Mirjam kõrgeid elektrivõrkaedu. Nende abil saab teha portsjonkarjatamist ning pärast karja äraviimist aiad kokku panna. Ühelt poolt aitab see Mirjami sõnul ära hoida metsloomade kahjustusi aedadele ning teisalt saavad metsloomad hiljem alal vabalt liikuda.
Laamadest on saanud lambakarja lahutamatud kaaslased
Lisaks elektrivõrkaedadele kasutab Mirjam kiskjate heidutamiseks ka laamasid. Mitmel pool maailmas peetakse laamasid lisaks seltsi- ja harrastusloomadele ka kariloomade valvuritena.
Laamad on intelligentsed ja sotsiaalsed loomad, kes võõrastesse suhtuvad umbusklikult. Kuigi Mirjam käib loomi iga päev kontrollimas ja hoiab laamadega sidet, on laamad ikkagi pidevalt koos karjaga. „Mida tugevam side on laamal karjaga, seda hoolsamalt ta karja eest seisab,“ ütleb ta.
Laama ei taha üksi elada. „Tal peab olema liigikaaslane kõrval. Praegu on meil neli laamat ning ka lambad on jagatud kahte gruppi,“ räägib Mirjam.
Karja ühest kohast teise viies jälgib Mirjam alati, et laamad ei jääks üksi. Nende juurde jäetakse lisaks osa lammastest.
Kiskja lähenemisest annab laama käitumine märku
Mirjami sõnul on laamade käitumisest sageli aru saada, kui piirkonnas liiguvad võõrad. Mõnikord patrullivad laamad järjepidevalt karjamaa ühes servas ja jälgivad tähelepanelikult aia tagust. Teinekord koguvad nad lambad kokku ja hoiavad karja ümber liikudes ümbrusel silma peal.
Ükskord nägi Mirjam oma silmaga, kuidas aia taga liikus rebane ning karjamaal sammus temaga kaasa laama, pidades rebast hoolikalt silmas.
Mirjam rõhutab, et laamad üksi ei ole imelahendus. „Hunt on väga tark ja kannatlik loom. Laamad võivad ohule reageerida ja karja koos hoida, kuid nad ei taga sajaprotsendiliselt, et murdmisi kunagi ei juhtu,“ sõnab ta.
Sel sügisel toimus ühel pärandniidul viiepäevaste vahedega mitu hundirünnakut, mis igal korral lõppes ühe lamba hukuga. Samas grupis viibisid ka laamad. Kahjude edasiseks ärahoidmiseks tõi Mirjam loomad kodu lähedale avarale ja paremini jälgitavale karjamaale. Pärast seda olukord rahunes.
Kuigi laamad ei suutnud selles grupis rünnakuid täiesti ära hoida, arvab Mirjam tagantjärele, et nad võisid aidata karja koos hoida ja seeläbi suuremat kahju ära hoida.
Teises lambagrupis pole hundimurdmisi seni olnud. Küll aga meenub Mirjamile üks öö, mil kogu kari koos laamadega aia maha jooksis. Hommikul leiti loomad väljaspool aeda tihedalt koos, justkui ringkaitses.
Kas selle põhjuseks oli kiskja tegevus või mõni muu häiring, pole Mirjamil võimalik kindlalt öelda. Küll sai ta kinnitust, kui tähelepanelikult laamad ümbritsevale reageerivad.
Lahendusi tuleb kombineerida
Mirjam ütleb, et parima tulemuse annab erinevate ennetusmeetmete kombineerimine. Selleks, et teada saada, millised lahendused just konkreetsetes oludes kõige paremini toimivad, tuleb katsetada ning valmis olla ka ootamatusteks.
Mirjam on proovinud näiteks karjavalvekoera pidamist, kuid see ei sobinud tema töökorralduse ega ootustega. „Karjavalvekoer vajab teadlikku kasvatamist ja pühendumist. Minu koer eelistas mõnikord pere lähedust karja valvamisele,“ meenutab ta.
Mirjami kogemus näitab, et kiskjakahjude ennetamisel ei ole olemas üht universaalset lahendust. Kõige paremini toimivad meetmed, mis on kohandatud konkreetse karja, maastiku ja pidamistingimuste järgi.
Lõpetuseks sõnab Mirjam, et kui ta otsib järjepidevalt oma lammaste kaitseks toimivaid lahendusi, teab ta vähemalt ise, et on andnud nende heaks endast parima.
Keskkonnaamet toetab loomakahjude ennetamiseks tõhusate ennetusmeetmete rakendamist. Ennetustööde ning kiskjakahjude hüvitamise kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti loomakahjude lehelt.
