Keskkonnaamet seirab pidevalt ioniseeriva kiirguse näitajaid Eestis ja meie lähiriikides. Pidevalt jälgitakse ka rahvusvaheliste kiirgusohutusasutuste infovooge.
"Eesti elanikud ei pea muretsema võimaliku kiirgusohu ja oma tervise pärast. Ukraina tuumarajatised asuvad Eestist nii kaugel, et sõjategevuse tulemusel tekkinud häiringud meil kiirgusohtu kaasa ei too," sõnas Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Keskkonnaamet saab pidevalt teavet ka Ukraina Riiklikult Tuumainspektsioonilt ja selle põhjal saab kinnitada, et olukord Ukraina tuumarajatistes on kontrolli all. “Reedel levis küll teave, et kiirguse tase on Tšornobõli eritsoonis tõusnud, kuid see muutus ei ole ohtlik inimeste tervisele ja tuumajaama personal jätkab oma tööd. Sõjategevuse käigus Kiievi radioaktiivsete jäätmete hoidla territooriumile kukkunud rakett ei ole hoidlat ennast vigastanud ning automaatne kiirgusseiresüsteem töötab. Kõik Ukraina tuumaelektrijaamad töötavad tavarežiimil,” kinnitas Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Teet Koitjärv.
Eesti kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad reaalajas õhu gammakiirguse taset üle Eesti. Automaatjaamad on olulised võimaliku piiriülese radioloogilise mõju avastamisel kiirgussündmuste korral lähiriikides. Seiretulemusi saab jälgida Euroopa kiirgusandmete vahetamise platvormilt Eurdep.
Lisaks seirab Keskkonnaamet õhukandeliste osakeste radioaktiivsust Eestis kolmes filterjaamas. Nende abil on võimalik avastada välisõhus ka väga väikeseid muutusi.
Kui kiirgustase Eestis või mõnes lähiriigis peaks muutuma, annab Keskkonnaamet sellest teada.
Lisateave:
Teet Koitjärv
Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna nõunik
[email protected]
5345 7268