Kogemuslugu: kuidas Koivakonnus kiskjakahjusid ennetatakse?

30.10.2026 | 15:23

Läti piiri lähedal Koiva ja Mustjõe kallastel hooldavad lihaveised pärandkooslusi. Ettevõtmine sai alguse peaaegu kolmkümmend aastat tagasi, kui Kalev Raudsepp naasis oma vanemate talukohta. Nüüdseks on ettevõtte juhtimise võtnud üle pojad Tarmo ja Priit.

Koivakonnu OÜ hooldab rohumaid ligi 1000 hektaril. Karjas on umbes 400 herefordi tõugu veist, sealhulgas 160 ammlehma.

Koiva ja Mustjõe ääres asuvad karjamaad jäävad kiskjate elualale. Tarmo Raudsepa sõnul on nad märganud hunte ka aia taga liikumas, kuid õnneks on jäänud veised kiskjate poolt puutumata.

"Hunt on tark loom – ta võtab selle, kelle lihtsamalt kätte saab", sõnab Tarmo. Kahjuks on samas piirkonnas huntide saagiks langenud vabapidamisel olnud lambad.

Tarmo usub, et mitmed nende karjakasvatuse põhimõtted võivad aidata kaasa ka kiskjate heidutamisele. Siiski ei anna need sajaprotsendilist garantiid.

Poegimine kavandatakse kevadeks

Kevadel on kiskjatel looduslikke saakloomi piisavalt. Nii on ka kariloomade poegimine kavandatud kevadele. Tarmo sõnul on nende vasikad sügiseks, kui hundid õpetavad oma järglasi jahti pidama, kasvanud juba 250–300 kilogrammi raskuseks. „Suuremaid vasikaid on kiskjatel keerulisem maha murda ning samuti saab kari neid lihtsamalt kaitsta," märgib ta.

Poegimise ajal hoitakse lehmi väiksemates põhiaedades

Loomupäraselt liigub lehm poegimise ajaks karjast eemale. "Kui ta läheks karjast väga kaugele, oleks ta kiskjale kergem saak," sõnab Tarmo. Ettevõte hoiab lehmi poegimise ajal väiksemal alal mitmetraadilistes põhiaedades, et kari saaks end vajadusel paremini kaitsta ning ligipääs neile oleks raskendatud.

Karjatatakse väiksemate alade ehk portsjonite kaupa

Koivakonnus on kari jaotatud mitmeks väiksemaks rühmaks. Karjatamine käib umbes kümnehektarilistes koplites. Iga kahe kuni nelja päeva järel, vastavalt sellele, kuidas rohumaa taastub, suunatakse kari järgmisse koplisse. Tarmo sõnab, et kui loomad on tihedamalt koos, on neil lihtsam karjana enda eest seista. "Nii saame ka ise hea ülevaate, kas kõik on olemas," lisab ta.

Kasvatatakse sarvilisi veiseid

Koivakonnus on järk-järgult mindud üle sarviliste lihaveiste kasvatamisele. Olemuselt on herefordid rahumeelsed loomad. "Sarved on veistele omased," sõnab Tarmo Raudsepp. "Need annavad loomale võimaluse loomupäraselt käituda, sealhulgas end vajadusel kaitsta," lisab ta.

Tarmo on oma silmaga näinud, kuidas sarviline lehm kaitses oma poega koera eest, paisates koera sarvede abil mitme meetri kaugusele.

Veiste üksteise vigastamisi on aga ette tulnud haruharva.

Tarmo on tähele pannud ka seda, et nudipealised herefordid on sarvilistest märksa uudishimulikumad. "Samas peaks looma alalhoiuinstinkt olema selline, et ta ei tule võõrale kohe nii lähedale," rõhutab ta.

Igapäevane kontakt aitab karja jälgida

Viimasena toob Tarmo esile igapäevase inimkontakti olulisuse lihaveiste kasvatamisel. Peaaegu iga päev käib neil keegi karja juurest läbi.  Nii on loomadega lihtsam toimetada ja nende käitumise muutusi saab kiiresti märgata.

Keskkonnaamet toetab loomakahjude ennetamiseks efektiivsete ennetusmeetmete rakendamist. Ennetustööde toetamise ja kiskjakahjude hüvitamisest loe lähemalt: keskkonnaamet.ee/loomakahjud

Seotud viited

open graph imagesearch block image